Aivar Kester: Mendelejevi tabeli voolamine prügilast lahte tõkestatakse

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Rääma prügila sulgemistööde projektijuht Aivar Kester.
Pärnu Rääma prügila sulgemistööde projektijuht Aivar Kester. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Ligi kolm aastat tagasi suletud Pärnu vana prügila kohal Rääma raba serval ei karju enam kajakad. Tohutu ladestatud jäätmete mäe laiutamisest väljaspool 18hektarilist kinnistut on buldooseriga jagu saadud ning Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond lubab raha, et ala katmisega tõkestada piltlikult öeldes Mendelejevi tabeli nõrgumine pinnasesse ja sealt voolamine Pärnu lahe poole.


Pärnu Rääma prügila sulgemistööde projektijuht Aivar Kester, Paikre jäätmekäitluskeskuse töölehakkamise järel 2006. aasta juunis suleti Pärnu prügila. Nüüd on OÜ Paikre riigihangete registris välja kuulutanud kaks hanget, need on Pärnu Rääma vana prügila sulgemise ehitus- ja projekteerimistööd ning järelevalveteenus neilesamadele töödele. Miks?

Pärnakad ja pärnumaalased on kannatanud vana prügilat aastaid. Kogu selle aja, kui see on funktsioneerinud, on siit Pärnu jõkke voolanud kõike, mida iganes sealt seest välja tuleb. Õigusaktide etteantud nõuetele vastavate sulgemistööde tulemus on prügilast tuleneva õhu, pinna, põhjavee ja pinnasereostuse vähendamine. Riigihanke tulemusel tehtud töö hõlmab kattekihtide rajamist, gaasikogumissüsteemi väljaehitamist, nõrg- ja pinnavee käitlemist ja teisigi töid.

Riigihanked on välja kuulutatud, millised on tähtajad?

Pakkumised avame 13. mail, aga nende hindamine võtab kindlasti nädala. Projekt on väga mahukas ja loodan, et juuni jooksul või juuli alguses sõlmime nii ehitustööde kui järelevalveteenuste lepingu.

Kui riigihanget ei vaidlustata ja lepingud saavad sõlmitud Paikre jaoks õigel ajal, siis – mis edasi saab?

Tööd lähevad lahti! Ehitustööde kestus on 600 kalendripäeva ja prügila katmine peaks olema lõpetatud 2011. aastal hiljemalt märtsis.

Teile kui sulgemistööde projektijuhile on selge, mida teha tuleb. Aga lugeja tahab ka aimu, mis lähema paari aasta sisse mahub.

Kõigepealt kujundatakse prügila keha, korralikud nõlvad. Siis kaetakse prügila vettpidavate kihtidega, hiljem tulevad kõige peale huumusekihid. Kokku seega meetripaksune “tekk”. Rajatakse prügilast pinnavee juhtimise süsteem Pärnu linna reovee kanalisatsiooni. Siiamaani voolas pinnavesi jõkke ja sealt Pärnu lahte. Praegugi voolab.

Prügila ümber ehitatakse sulundsein, et vesi ei imbuks ümbritsevasse pinna- ja põhjavette. Rajatakse piirdeaiad, pumplad ja gaasikogumise süsteem. See tähendab, et prügilas tekkiv niinimetatud prügila gaas imetakse välja ja kõnealuse projekti raames rajatakse Paikre sorteerimisjaama territooriumile Raba 39 väike kombijaam, kus prügila gaas muudetakse kasulikuks energiaks – elektriks ja soojuseks.

Millega põhjendate nii pikka hoovõttu, sest vana prügila sulgemisest ja sinna kontrollimatult ladestatud jäätmetest oleme rääkinud aastaid?

Kõikidel projektidel, millega meid abistatakse Euroopa Liidust, on karmid reeglid. Meiepoolne ettevalmistus ja keskkonnamõjude hindamine võtavad aega. Alles 2008. aasta viimases kvartalis saime otsuse, mille alusel eraldati Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist abikõlbuliku kuluna 141 316 861 krooni Pärnu Rääma prügila sulgemiseks. Sellest meie, see tähendab OÜ Paikre osalus on kümme protsenti.

Kuidas omaosaluse raha koguneb?

Seda raha kogume kogu aeg. Igalt prügilasse ladestatud tonnilt maksame kõigepealt riigimaksud ehk saastetasu 156 krooni 50 senti ja 120 krooni iga ladestatud tonni pealt deponeerime prügila sulgemise fondi. Selle fondi raha kasutamegi omafinantseeringu osa katmiseks Pärnu vana prügila sulgemiseks Räämal.

Mis on jäänud projekti ettevalmistamise aega?

Ettevalmistustööd on tehtud, kaasa arvatud Raba tänavale rajatud kanalisatsioonitorustik. See oli prügila sulgemise eeldus, selleta ei ole nõrgvett kusagile juhtida. 

Nii et paari kevade pärast kirendab üle prügimäe haljendav muru lilledest …

Kas just lilli tuleb, aga puid ei tule kohe kindlasti, sest vettpidav kattekiht ei kannata välja sügavate juurtega puid. Aga haljasala tuleb igal juhul, ilus ja roheline. Seda  järelhooldatakse kuni 30 aastat pärast prügila sulgemist. Ja kahe kevade pärast on Pärnu lahe vesi kas nüüd oluliselt, aga tingimata puhtam.

Pange käsi südamele ja öelge, tuginedes kõnealuse projekti eeltööna valminud geoloogilisele uuringule, mida see mägi siin linna piiril ikkagi endas peidab?

Kes keemiat on õppinud, siis – Mendelejevi tabel on siin tervenisti esindatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles