Lasteaiad ja koolid on mures liiklusohutuse pärast

Õli ja Vana-Sauga tänava ristmikule lubas linnavalitsus ülekäiguraja teha, et Päikesejänku lasteaeda oleks ohutum minna. Foto: Ants Liigus

Aasta alguses arutas Pärnu linnavolikogu ühenduste ümarlaud Vana-Pärnu seltsi ja Mai seltsingu kogutud materjalide põhjal Pärnu lasteaedade ja koolide liiklusohutust. Mis on sügiseks muutunud ja mida linnavalitsus kavatseb teha?

Abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnul sõltub liiklusohutuse parandamine liikluskorraldusest, liiklusmärkidest ja teekattemärgistusest, valgustusest ja parklatest. “Järgmise aasta eelarvesse on kavandatud päris palju asju nii liiklusohutuseks, ülekäiguradade kui kõnniteede ehituseks. Teeme kõike jõudumööda, aga parklad lasteaedade juurde jäävad kindlasti viimaseks selles järjekorras,” ütles ta.

Abilinnapea jutu järgi pole mingit vaidlust liiklusmärkide ega teekattemärgistuse üle ja seda on linnavalitsus praeguseks muutnud või muutmas. Liikluskorralduslikud muudatused tahab linnavalitsus läbi arutada liikluskomisjoniga, osa asju sõltub kaevamistest, osa (näiteks Liblika tänava kraavi probleem) puudutavad piirkonna kanaliseerimist. “Paljud asjad sellest nimekirjast on töös,” kinnitas ta.

Lasteaiad soovivad ülekäiguradu

Päikesejänku lasteaia direktor Sirje Vaikjärv märkis, et Õli ja Vana-Sauga ristmiku juures, kust pered üle tee tulevad, võiks olla jalakäijate ülekäigurada. Kosenkranius ütles, et ülekäigurada on võimalik ehitada ja see tehakse pärast selles piirkonnas tänavakatete taastamist.

Vaikjärv rääkis, et linnabuss peatub lasteaia taga ja bussi heitgaasid on laste mänguväljakul tuntavad. Kosenkraniuse jutu järgi peatub buss selles peatuses vaid korra tunnis ja seetõttu pole mõtet peatust ümber tõsta.

Kadri tänava lasteaia direktor Reeli Tänavsuu leidis, et iga Rohelise tänavaga ristuva tänava kohta võiks olla jalakäijate ülekäigurada, kuid kindlasti oleks neid vaja Rohelise–Rohu ja Rohelise–Lille ristmikul. Kosenkraniuse teatel on Pärnu 2013. aasta eelarves ülekäiguradade rajamisega arvestatud.

Lapsevanem Liliana Jüriso tegi ettepaneku muuta Aasa ja Rohu tänava vaheline Kadri tänava lõik ühesuunaliseks. “Lasteaia ees toimub palju sõidukite manööverdusi ja kui keegi juhtub jääma juhile “pimedasse” nurka, võib juhtuda õnnetus. Kui teelõik on ühesuunaline, siis neid ohtlikke manöövreid ja tagasipöördeid teha ei tohi. Kõnealune lahendus aitaks kaasa nii jalakäijate ohutuse suurenemisele kui parkimise korrastamisele lasteaia ees,” põhjendas ta.

Kosenkranius ütles, et teelõigu ühesuunaliseks muutmine probleeme ei lahenda. “Mõnes kohas küll leevendab neid, kuid samal ajal tekitab liikluses segadust juurde,” lausus ta.

Liblika tänava lasteaia direktori Aime Dreimanni mured olid lasteaiaesine kõnnitee ja kohe värava juures laiuvad sügavad kraavid. “Kui laps sinna sisse kukub, ta enam välja ei saa, sest kraavid on väga järsud,” ütles ta ja soovitas torustik rajada.

Kosenkranius tõdes, et selle ja järgmise aasta eelarves lasteaiaesise kõnnitee ehitamiseks raha pole. “Üritame 2014. aastaks lisaraha planeerida,” teatas ta.

Kraavi kohta ütles Kosenkranius, et kraavi torude panekul pole mõtet, sest 1990. aastate alguses voolasid Liblika tänava veed Oja tänava poolt ja Mäe tänava veed lasteaia kinnistu juurde kokku, sealt läbi Viisnurga kinnistu Niidu tänavale ja edasi Niidupargi ojja. Viisnurk sulges aga aastad tagasi oma torustiku.

“Tellitud on projekt drenaaži rajamiseks lasteaia territooriumile. Kui projekt näitab, et see on teostatav, siis kraavide järele vajadus kaob ja need aetakse kinni. Võimalik, et see juhtub juba järgmisel aastal,” rääkis abilinnapea.

Noortepargi valgustus on kehv

Ülejõe lasteaia direktor Külli Martinson ütles, et nende lasteaia esine Noortepargi valgustus on puudulik, sageli põleb vaid mõni lamp. “Kindlasti peaksid kõik lambid põlema lasteaia väravaga piirnevas reas,” sõnas ta.

Kosenkranius kõneles, et Noortepargi valgustus on üks enam vandaalitsemise ohvriks langevaid kohti linnas. “Valgustite lõhkumine ning mastide raputamine ja kangutamine on seal üsna sageli ette tulev igavuse ja tegevusetuse peletamise vahend. Lähiajal on tänavavalgustuse hooldefirmal kavas kõigi valgustite pirnid ära vahetada ja üritada lammutustööde tagajärjed kõrvaldada,” ütles ta.

Kosenkraniuse jutu järgi pandi mõni aasta tagasi pargi keskele kõrge mast prožektoritega. “Otsime jätkuvalt lahendusvariante. Leevendus oleks senisest vandaalikindlamad valgustid või politseipatrullide tõhusam töö piirkonnas. Politsei väidab, et neil pole selleks mehi ega raha, linnaeelarves on selle pargi valgustamise kulu tavapärasest suurem,” rääkis abilinnapea.

Pärnu politseijaoskonna juhi politseikapten Tõnu Kivise jutu järgi suunab politsei Noorteväljaku piirkonda sageli patrulle, sest seal koguneb tavapärasest rohkem kaaskodanike rahu rikkuvaid alkoholitarvitajaid. “Teisalt on tegemist sotsiaalse probleemiga, mille vastu karistustega võidelda ei saa. Seetõttu püüame leida koostöös linnavalitsusega lahendusi paikkonna planeeringu muutmiseks selliseks, et ühegi linnakodaniku turvatunne kannatama ei peaks,” kinnitas ta.

Männipargi lasteaia direktor Virve Lepa tõi esile, et lasteaiaga külgnevatel Rääma ja Raba tänaval puuduvad liiklusmärgid “Lapsed teel” ja “lamavad politseinikud”. Märgistamata on Raba ja Rääma tänava ristmiku ülekäigurada ristmikul, Raba tänava lasteaiapoolne külg on valgustamata.

Kosenkranius lubas, et liiklusmärgid paigaldatakse kas sel aastal või järgmise aasta alguses. Künniseid ei ole magistraaltänavatele lubatud ehitada, nii ei saagi neid sinna paigaldada. Ülekäiguraja ehitamiseks Raba ja Rääma tänava ristmikule planeerib linnavalitsus raha järgmise aasta eelarvesse.

Abilinnapea kinnitas, et Raba tänava ääres, lasteaia sissesõidutee otsas ja lasteaia taguse majandushoovi värava juures valgustid põlevad. Rääma põhikooli ette, Raba tänava ülekäigutee juurde pandi lisavalgusti. “Raba tänava kõnniteede väljaehitus ja valgustusprojekt tuleb koos Raba tänava väljaehitamisega sillakoridoriks,” selgitas ta.

Sõiduteel on ohtlik kõndida

Tralli lasteaia hoolekogu soovis, et lasteaiatee ohutuse tagamiseks parandataks valgustust Kiige tänava poolses parklas, kus valitseb täielik pimedus. Kosenkranius lubas, et sügiseks on valgustus taastatud.

Kiige tänava ääres puudub kõnnitee. Osa lastest tuleb lasteaeda jalgsi ja on oht, et mõni laps hüppab parkinud autode vahelt teele just sel hetkel, kui kihutav auto temast möödub. Halva äravoolu tõttu kogunev vesi pritsib möödasõitvate autode rataste alt lastel üle pea.

Tralli hoolekogu tegi ettepaneku paigaldada Kiige tänava otsale õueala märk ja “lamavad politseinikud” või ehitada jalakäijate tee terve Kiige tänava ulatuses.

Kosenkranius ütles, et õueala märk ei sobi liiklusspetsialistide hinnangul sellesse kohta, samuti pole künnist lubatud tänavale paigaldada. Mis puutub kõnnitee väljaehitamisse, siis eelarve ei võimalda seda teha enne 2014. aastat. “Prioriteedid on Merimetsa, Mai, Oja ja Ülejõe gümnaasiumi ümbruse uued kõnniteed,” selgitas Kosenkranius.

Pillerpalli lasteaia direktor Sirje Kessler tõi esile, et Rõugu tänaval lasteaia värava juures puuduvad kõnnitee ja autode parkimiskohad, lapsed laveerivad lasteaeda tulles autode vahel, see tekitab ohtlikke olukordi. Rõugu tänaval enne lasteaia väravat on küll märk “Lapsed”, kuid puudub kiirust piirav märk.

Väga halvas korras oli Vana-Sauga tänava poolne sissesõidutee lasteaia väravani, seda teelõiku ei puhastatud lumest suurte lumesadude ajal. Vana-Sauga tänaval enne lasteaia väravat peaks olema märk “Lapsed”. Õli ja Vana-Sauga tänava ristmikul, kust pered tulevad üle tee lasteaeda, puudub ülekäigurada. Ülekäigurajad ja liiklusmärgid lubas Kosenkranius paigaldada pärast teetööde lõppemist selle aasta sügisel või järgmise aasta kevadel.

Valgustus jätab soovida

Rääma põhikooli direktor Elmo Joa ütles, et juba 2006. aastal teavitas kool linnavalitsust kergliiklusteede puudumisest, ja leidis, et Oja tänava äärde on vaja kõnniteid. Lumevabal ajal kasutavad jalakäijad liiklemiseks teeservi ja haljasalasid, kuid talvel see võimalus puudub ja lapsed on sunnitud käima sõiduteel.

Joa arvates peaksid ristmikele paigaldatud liiklusmärkide “Lapsed teel” lisatahvlid olema pikema mõjualaga, sest 100 meetrit lõpeb enne Rääma kooli territooriumi piiri.

Kosenkranius rääkis, et kõnnitee rajamine on kavas 2013. aasta suvel, liiklusmärgid on üle vaadatud.

Veel kõneles Joa, et Oja tänava ülekäigurajale kooli juures tuleks paigaldada tänavavalgustus ja kooli ette selline valgustus, mis tõesti valgustab, sest puud varjavad valguse ja tumedas riietuses kogud on pimedal ajal täiesti nähtamatud. Kosenkranius ütles, et kooli ette Raba tänava ülekäigutee juurde pandi lisavalgusti.

Ülejõe gümnaasiumi direktor Margus Veri rääkis, et kool tegi linnavalitsusele 2011. aasta kevadel taotluse ehitada kolmele tänavale ühepoolsed kõnniteed: Rõugu tänavale Vana-Sauga tänavast tänava lõpuni, Lille tänavale tänava algusest vähemalt Rohelise tänavani ja Rohu tänavale kuni Kaevu tänavani.

Kosenkranius ütles, et sel aastal on rekonstrueeritud või ehitatud Jaani, Lille ja Voorimehe tänava kõnniteed, samuti taastatakse Uus-Sauga tänava kõnniteed ja see parandab tunduvalt Ülejõe gümnaasiumisse jala või rattaga pääsemist. “Praegu on Fortum üles kaevanud Lille tänava Tallinna maanteest Rohu tänavani, anname neile ülesande taastada teekate koos jalakäijate osaga,” lisas ta.

Maxima juures kihutatakse

Kellukese lasteaia juhataja Marika Merila sõnade kohaselt on Metsa tänav lasteaia ja õppenõustamiskeskuse vahel konarlik ja valgustus olematu. Kosenkranius ütles, et tänavu sügisel uuendatakse Ravi tänaval asfalti.

Teise probleemina nimetas Merila, et lasteaia ees asuval teel on jalakäijate ülekäigurada märgistatud ainult liiklusmärgi, mitte teekatte tähistusega. Kosenkraniuse teatel on markeerimine tellitud.

Kolmandana rääkis Merila, et kiiruspiirangule vaatamata kihutatakse Metsa tänaval autodega ja vaja oleks “lamavaid politseinikke”. Kosenkranius teatas, et künniste ehitus pole lubatud.

Neljandana tõi Merila esile, et seoses Maximaga on Metsa tänaval väga tihe liiklus ning kaubakeskuse külastajate ja suurte kaubaautode tõttu pole teatud kellaaegadel lasteaia juures parkimine ja autost väljumine turvaline. “Võimalik on paigaldada peatumist keelavad märgid, aga kas see on mõistlik? Statistika ei kinnita liiklusohtlikkust,” vastas Kosenkranius.

Pöialpoisi lasteaia juhataja Silja Juurma ütles, et lasteaia juures on parkimisvõimalused väga piiratud. Kosenkranius tõdes, et parkla ehituseks pole maad.

Mai lasteaia juhataja Anne Virula sõnade kohaselt tuleks laste turvalisuse tagamiseks rajada ja asfaltida lasteaia aia ja Mai tänavalt mere poole kulgeva sõidutee vahele kõnnitee ning laiendada parkimisala, kuhu lapsevanemad saaksid lapsi lasteaeda tuues ja viies auto jätta.

Kosenkraniuse väitel on see võimalik. “Teekatete rajamisel on 2013. aastal prioriteet kõnniteed, siis sõiduteed ja alles siis parklad. Kuna soovide nimekiri on pikem, kui vahendeid jagub, siis 2013. aastal parkla rajamist kindlasti ei toimu,” rääkis ta.

Veel soovis Virula, et rajataks ülekäigurajad parklast lasteaia jalgväravateni, paigutataks sõiduteele takistused kiiruse piiramiseks või kiirust piiravad liiklusmärgid ja rajataks tänavavalgustus.

Kosenkraniuse jutu järgi on Mai lasteaed ainuke, mille juurde võiks ehitada künnise. Selle saaks otse väravasse ja parkla vastu tekitada terve tee laiuses. “Üldkasutatavate tänavaalade ääres on valgustus olemas, seal on ka sissepääsud ja -sõidud. Probleemiks on lasteaia piirde valgustamine korteriühistute kinnistute poolsel küljel,” rääkis ta.

Politseikapten Tõnu Kivise sõnutsi on hea tunnetada kogukonna aktiivsust turvalisusriskide märkamisel ja ettepanekute tegemisel. Ta lubas, et politsei pöörab lasteaedade ja koolide liiklusohutusele suurt tähelepanu, tõstatades probleeme liikluskomisjonis, jälgides igapäevast liiklusohutust ja tehes teede omanikele ettepanekuid olukorra parandamise suhtes.