Ohtlikust naabrist üleöö lahti ei saa

Päris nii see ei ole, et oma tuba - oma luba. Pärnus, ühes Jannseni tänava kortermajas paar nädalat tagasi põlengu põhjustanud Enno elustiil annaks põhjust ta korterist kohtu korras ilma jätta. Kui mees end just ei muuda. Foto: Ants Liigus

Ühiskonnas kehtivad reeglid, mis vähemalt teoreetiliselt peaksid tagama stabiilsuse, harmoonia ja jätkusuutlikkuse, kui mõni riik neid reegleid rikub, minnakse sinna demokraatiat viima.

Samasugune ühiskonna mudel on kortermajagi, ent mida teha, kui üks selle asukatest ignoreerib kõiki reegleid ja ohustab sellega teisi? Paraku on sellisel puhul võimalused märksa piiratumad.

Mõni nädal tagasi kirjutas Pärnu Postimees Pärnus Jannseni tänaval elutsevast Ennost, kelle pool koos käivad taarakorilased kenast korterist joomapunkri tegid ja lõpuks sellele kogemata tule otsa pistsid, seades sellega surmaohtu kogu viie korteriga puumaja elanikud.

Et nii lõpuks läheb, kartsid maja ülejäänud elanikud juba ammu. Abi saamiseks on nad pöördunud nii politsei, päästekeskuse kui linnavalitsuse sotsiaalosakonna poole, kuid tolku pole sellest olnud.

Seadus kohustab

Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver tunnistas, et tõepoolest, kui inimene on omanik, ongi väga keeruline tema vastu midagi teha. Just sotsiaalosakonnal. “Kui ta ei vaja niivõrd sotsiaalabi, kuivõrd elamise õpetust, siis meie käed ongi väga lühikesed,” tõdes Kaukver.

Küll saaks sotsiaalosakond pakkuda sellisele inimesele eri teenuseid. Nagu näiteks varjupaiga ja päevakeskuse teenust, sotsiaalnõustamist ja isegi sotsiaalkorterit. “See, mida konsultant kohapeal teha saab, on rääkimine: “Te käitute niiviisi, see segab teisi. Kas te olete valmis midagi muutma?”.” Ent kõik see eeldab, et inimene tahab abi. “Kui isik ei ole valmis tunnistama, et tal on probleem, siis vägisi ei saa me teda aidata,” nentis Kaukver.

Samal ajal teeb sotsiaalosakond selles valdkonnas tihedat koostööd muude institutsioonidega. “Politseisse oleme teinud avaldusi, täpselt samamoodi, kui sotsiaaltöötajal tekib kahtlus, et isik ei ole enam väga pädev, saame teavitada psühhiaatriakliinikut,” tõi Kaukver näiteid. Isegi tervisekaitse poole on pöördutud, kui on näha, et inimese elutingimused on antisanitaarsed.

Paraku piirdub nii tervisekaitse kui päästeteenistus üldjuhul – vähemalt esialgu – ettekirjutusega. “Aga kui see omanik on selline, nagu ta on, ei täida ta seda ettekirjutust,” ütles Kaukver.

Aga mida teha juhul, kui probleem pole ohtlikul isendil, vaid tema ümbruses elavatel kodanikel? Siinkohal, nagu linnasekretär Tiina Roht välja tõi, võivad majaelanikud kasutada oma õigust pöörduda kohtu poole.

Vastavalt korteriomandi seadusele on võimalik juhul, kui korteriomanik rikub seaduses sätestatud kohustusi ja häirib oma käitumisega ülejäänud korteriomanike elu, nõuda kohtu kaudu korteri võõrandamist. Piisab, kui kas või üks sama maja elanikest hagi esitab.

Muidugi, Kaukver saab aru, et kui naaber teeb inimese elu võimatuks, tahab ta kohe lahendust. “Hästi keeruline on selgeks teha, et kõigepealt tuleb teha need ja need sammud ja siis oodata ja veel oodata,” avaldas ta. Ometi on need sammud vajalikud, kuna võivad asja kohtusse jõudes olla tõendusliku tähtsusega.

Teisalt, nõustus Kaukver, oleks ebanormaalne ja natuke Natsi-Saksamaa moodi, kui linnavalitsus või mõni selle allorganisatsioon saaks inimesi päevapealt oma elamispinnalt välja tõsta. “Me ei ole mingi jõuorgan, igasugused karmimad meetmed ei ole kindlasti sotsiaalosakonna ega linnavalitsuse pädevuses,” märkis linnaametnik, kelle hinnangul tuleks otsese ohu korral loota siiski politseile ja päästeteenistusele ja kaudse ohu puhul kohtuorganitele.

Politsei on selle loo alguses näitena toodud linnakodanik Ennoga tihedamalt kokku puutunud 2006. aastast. Väljakutsete põhjused on olnud korduv öörahu rikkumine, kehaline väärkohtlemine, akna lõhkumine ja puude vargus.

Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis rõhutas, et politsei lähtub probleemi lahendamisel politsei- ja piirivalveseadusest, mille alusel kas klaaritakse hetkeolukord või alustatakse süüteokoosseisu olemasolul menetlust.

“Kindlasti on oluline konkreetse näite põhjal arvestada asjaolu, et probleemile ei saa lahendust leida lihtsate meetoditega, kuna ilmnevad juba kaugele arenenud sotsiaalsed probleemid,” sõnas Kivis.

Jõuga ei enneta

Mis päästeteenistusse puutub, siis nemad saavad Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Jaak Jaanso selgitusel elanikke ennetavalt kaitsta tuleohutuse seadusandlusest tulenevate nõuete esitamisega rikkujaile, samuti kodanike ohutusalase harimise kaudu.

Ent tulekahju eest saab end kaitsta eelkõige inimene ise. “Me ei taha kedagi õpetada abituks, vaid targaks ja ettenägelikuks, aga kui inimene oma elust ja varast ei hooli, on väga raske teda aidata,” sõnas Lääne päästekeskuse ennetusbüroo peaspetsialist Kiira Udu.

Niisama sisse trampida ja näiteks suitsetamist keelata ei ole päästekeskuse võimuses. “Meil on õigusriik, mis tähendab, et inimeste iga käitumine ei ole käskude-keeldudega rangelt reguleeritud. Igal inimesel on ka oma õigused ja kui inimene on valinud endale pummeldava eluviisi, tuleb sellega paratamatult leppida, naabreid ei saa ju valida,” tõdes Jaanso, kelle sõnutsi on inimkäitumine kinni tema mõttemaailmas, mida teatud juhtudel ei anna kahjuks ümber kujundada.

Või nagu märkis Kaukver, esineb küll juhtumeid, kus inimesed on muutunud, ent sellele väga loota ei maksaks. “See, et inimene pöörab uue lehekülje ja elab teistmoodi kui seni, on üsna helesinine unistus, mis üldjuhul ei täitu,” lausus ta.

Väljavõte korteriomandi seadusest:

§ 11. Korteriomaniku kohustused

(1) Korteriomanik on kohustatud:

 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

§ 14. Korteriomandi võõrandamise kohustus

(1) Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

(2) Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik:

 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-is 11 loetletud kohustused;

 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu;

 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.

Andmed: Riigi Teataja

Näited kortermaja-põlengutest Pärnus

* 15. mail kell 9.52 teatati häirekeskusele, et Pärnu linnas Mai tänaval tuleb viiekorruselise kortermaja katuse alt suitsu. Päästjate saabudes selgus, et põleb viienda korruse kolmetoalise korteri köök. Põleng oli alguse saanud elektripliidist. Korteris puudus suitsuandur.

* 9. mail kell 20.45 sai häirekeskus teate tulekahjust Pärnu linnas Rohu tänaval. Päästjate kohale jõudes tuli kahekorruselise elamu teise korruse aknast suitsu. Päästjad aitasid inimesed majast välja, tulekahjus sai kannatada kolm inimest, haiglasse viidi peale nende tervisekontrolliks veel üks majaelanikest. Päästjad kustutasid põlengu, tulekahjust andis elanikele märku nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur.

* 6. mail kell 9.58 tuli häirekeskusele teade, et Pärnu linnas Karusselli tänaval on kortermajas tunda suitsulõhna. Päästjaile ilmnes, et korteris kõrbes toit, suitsuandur hakkas tööle naabrite korteris. Korteris, kus toit kõrbes, kedagi kodus polnud. Päästjad võtsid toidu pliidilt ja ventileerisid ruumid.

* 5. veebruaril kell 5.20 teatas helistaja häirekeskusele, et Pärnu linnas Suur-Veski tänaval on koridori seina põlenud auk ja seinas praksub miski, koridoris seisis tuhaämber. Helistaja äratas majas elanud inimesed ja koos mindi majast välja. Päästjate tulles selgus, et tuhaämber oli põletanud koridori seina augu, päästjad kontrollisid hoone üle. Ühes kortereist oli suitsuandur, mis hakkas ka tööle.

Andmed: Lääne päästekeskus