Toomas Kivimägi võiks jätkata

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Vilgats.
Kalev Vilgats. Foto: Urmas Luik

Uurisin rahandusministeeriumi kodulehelt, kuidas on Pärnumaa kohalikel omavalitsustel lood laenukoormusega. Pärnu linna kohta lugesin, et 2012. aasta teise kvartali seisuga oli see 67,62 protsenti. Niisama edukalt jätkates on linnapea Toomas Kivimägi järgmiseks aastaks lubatud 55,9 protsenti täiesti reaalne.

Mis pärnakale aga kõige olulisem: olles surunud laenukoormuse alla 60 protsendi, oleme taas kõlblikud osalema euroraha taotlemisel. Nii saaks täidetud praeguse linnavalitsuse suurim eesmärk ja Kivimägi vääriks vähemalt mõnda lahkemat sõna.

Minu mure

Minu mure on see, et ma ei ole kindel, kas linnarahvas on lugupeetud meeriga samal lainel ja nõus prioriteetidega. Tavalisele linlasele on suur hulk igapäevaseid asju palju olulisemad kui Pärnu üldise laenukoormuse kontrolli alla saamine. Teisisõnu: kas veidi üle aasta pärast hääletusurnide juurde astuvad pärnakad usaldaksid oma linna juhtimise veel järgmiseks neljaks aastaks Toomas Kivimägi kätesse?

Üldiselt ma ei kahtle, et Kivimägi on püüdnud tegutseda linna huve silmas pidades. Praegune linnapea on näidanud ennast karmikäelise, kuid eduka saneerijana, Pärnu hea käekäik on talle oluline. Õiglane oleks teda järgmised neli aastat näha Pärnu linna targa arendaja-ehitaja rollis. Seda enam, et vähesed tema eelkäijad on sellega hakkama saanud.

Tähelepanelik lugejagi märkas, et linnapea oma kahes hiljutises artiklis käsitles kohaliku võimu tegevust 2017. aastani. Selle ajani esitatud eelarvestrateegia on lähemal uurimisel üpris Kivimägi tegu ja nägu. Miks peaks ta valmistama kohta ette järgmisele meerile, kui võiks ise jätkata uuel ringil?

2009. aasta kohalikel valimistel kogus Toomas Kivimägi Valimisliit (TKVL) 35,69 protsenti Pärnus antud häältest ehk 7028 häält, millest 5336 anti isiklikult Kivimägile. Kokkuvõttes oli nimekiri nõrk, veel vaid viis kandideerijat suutsid ületada 100 hääle künnise. Tänu Kivimägi häältele toodi sisse aga kaheksa nimekirjakaaslast ja võeti 33kohalises volikogus 14 kohta.

Näiteks Keskerakonna nimekiri oli märkimisväärselt elujõulisem, kuid valijal oli sellest erakonnast kõrini. Muljetavaldavalt kogusid 15 keskerakondlast üle 100 hääle, nende nimekirja saak häälte üldarvust oli 21,87 protsenti. Reformierakonnal 14,19 protsenti, Isamaa ja Res Publica Liidul 12,47 ja sotsidel 6,64 protsenti.

TKVL oli selge võitja ja laiapõhjalise koalitsiooni moodustaja. Arengu käigus opositsiooniline Keskerakonna fraktsioon volikogus koguni kadus. Poliitiliselt pole Pärnut olnud kunagi nii lihtne valitseda kui viimased kolm aastat. Olles nüüd vabariigi valimiskomisjoni andmetele toetudes taha vaadanud, üritame midagi ette näha.

Kuna vähegi asjalikud uuringud on kallid, pole võimalik teada saada, mida vastaksid pärnakad, kui neilt küsida: ”Kelle poolt hääletaksite, kui kohalikud valimised oleks homme?“

Meil on kasutada üksnes sellesisuline Pärnu Postimehe püsiliini gallup. Selle järgi koguksid võitjatena enam-vähem võrdse toetuse Kesk- ja Reformierakond, IRL, sotsid ja TKVL saaksid samuti võrdselt viis–kuus protsenti häältest ja üle 40 protsendi vastanutest ei eelistaks kedagi.

Viimasena mainitud number vastab laias laastus üleriigilisele poliitikutes ja poliitikas pettunud valijate osale. Üldiselt kinnitas too gallup sedagi siinkirjutaja arusaama, et Pärnu on pigem Reformi- ja Keskerakonna linn, kus IRL, varem Isamaaliit, on tavaliselt ühe kannikaga toolil istuja ja noorem vend.

Kui need tulemused aluseks võtta, on Kivimägi linnapeana jätkamiseks vaja kas imet või poliitilist kombinatsiooni. Usun viimasena nimetatusse.

Kuulen pidevalt inimeste arvamusi ja nende põhjal ma TKVLi järgmist valimisvõitu ei usu. Üha enam meenutab TKVL valimisliitu Mesilased, mis 1996. aastal protestinimekirjana looduna oli edukas ja hääbus järgmisteks valimisteks. Mesilased oli tugev nimekiri tänu tuntud nimedele, TKVL seisab vaid tänu Kivimägile. Valimisliit sobival ajal maha jätta tundub olevat Kivimägile mõistlik samm.

Üksikkandidaadina üritada oleks riskantne, sest sellist häältesaaki kui 2009. aastal pole Kivimägil enam loota, vahest kümmekond protsenti sellest.

Parteistumisest pole pääsu

Eeldusel, et Kivimägi sooviks jätkata linnapeana, on tema parteistumine möödapääsmatu. Seda enam, et ühelgi erakonnal ei ole Pärnus arvestatavat liidrit, kui Kadri Simson välja arvata, aga teda provintsilinna juhtimine ei huvita. Veel mitte.

Millisesse erakonda Toomas Kivimägi kõige enam sobiks? Keskerakond oleks naljanumber, aga karugi sööb hädaga kärbseid ja olen Kivimägil ning Edgar Savisaarel leidnud ühiseid jooni. Isamaalasena pole Kivimägi silma paistnud, järelikult: IRL ei kõlba. Sotsiks, isegi härrassotsiks ei passi ta vaadetelt samuti.

Nii jääbki vaid Reformierakond: silmad kavalalt kilamas, sõrmed konksus enda poole – sellise mulje on reformarid mulle Pärnus jätnud.

Kui Pärnu prints veidi kulunud ja kortsulise oravaga linnapea koha nimel ühte heidab, võib teha tulevikuplaane. 2015 toimuvad riigikogu valimised, siis on aeg õnne katsuda parlamenti pääsemisega. Ent ma ei imestaks, kui Kivimägi otsustaks linnapea peekri tilgatumaks juua. Linnapea ametis usun pigem Kivimägisse kui mõnda võõrleegionäri. Hoidku meid nende eest taevased ja maa-alused jõud!

Kõik eeltoodu oli mõistagi teooria. Praktika on see, et kuna praegune võimuliit on topelt hõrendanud ja teinud varasemast ebamugavamaks bussiühenduse Räämaga, siis minu häälekest nad ei saa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles