Välislähetuste eesmärk on saada teadmisi, harida ennast, tutvustada ja esindada linna, arendada oma töövaldkonda ja tõsta sellega töökvaliteeti. Ehk: me õpime teiste riikide kogemustest.
Maria Murakas: Miks käivad ametnikud välislähetustel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teine oluline väärtus on koostöö, mida arendame ülejäänud Euroopa Liidu riikide omavalitsuste, eelkõige sõpruslinnadega. Pärnul on 12 sõpruslinna, neist pikaaegseim koostöö – 56 aastat – on kestnud Vaasaga ja peamiselt hariduse vallas.
Sõpruslinnad ja messid
Eelmise nädala algul olid meil külas Vaasa koolijuhid, kellega tehti plaane järgmiseks aastaks. Sõprus on alati kahepoolne ja mul on hea meel, et enamiku Pärnu sõpruslinnadega oleme suutnud väga häid koostöösuhteid hoida siiani.
Kolmas välislähetustel käimise põhjus on töökohustuste täitmine rahvusvahelistes organisatsioonides. Pärnu kuulub Läänemere linnade liitu (UBC) ja on täieõiguslik maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) liige. Kahte Pärnule tähtsasse ühendusse kuulumine tähendab nende tööst osa võtmist ja teatud kohustuste täitmist.
Tervislike linnade liidus osalemine annab Pärnule kui tunnustatud spaa- ja turismilinnale ja tervislikke eluviise propageerivale kuurortlinnale tegevuspõhimõtted järgmisteks perioodideks. Sellest lähtuvalt kujundame oma linna arengusuunad ja kavandame eesmärki täitva tegevuse.
Mitmes rahvusvahelises projektis osalemine nõuab samuti ametniku lähetamist Eestist väljapoole. Rahvusvahelises koostöös on üks eesmärke leida raha ja olla üks projekti partneritest või algatajatest. Näiteks WHO jalgrattateede projekti puhul on linna omaosalus, võrreldes ettevõtmise kogumaksumuse ja sellest saadava rahalise kasuga, väike.
Suure osa välislähetustest võtab enda alla Pärnu linna esindamine messidel. See on puhas Pärnu müümine välisturistidele, mille tulemus annab meie spaade ja majutus- ja toitlustuskohtade eelarves tunda järgmisel või ülejärgmisel turismihooajal.
Enim ehk linnavalitsuse liikmeid silmas pidades toon välislähetustel käimise ühe põhjusena ära linna esindamise. Tänavu oli Pärnu kutsutud sõpruslinna Jelgava linna päevadele, kus Pärnut esindas abilinnapea Jane Mets. Traditsiooniliselt osaleb linna esindus rahvusvahelistel hansapäevadel, mis tänavu toimusid 32. korda ja Saksamaal Lüneburgis. Seekord oli Pärnut esindamas linnapea Toomas Kivimägi.
Vaid kaks aastat tagasi võõrustasime ise rahvusvahelisi hansapäevi ja olime uhked osalenud linnade tipptasemel esinduste üle. Kas me peaksime nüüd käituma teisiti?
Välislähetuste mõju
2009. aastal oli eelarves planeeritud välislähetusteks 31 956 eurot, tegelik kulu oli 20 323 eurot. 2010. aastal oli selleks kavandatud 17 256 eurot, tegelik kulu 13 294 eurot; 2011. aastal 17 710 eurot, tegelik kulu 16 660 eurot. Käesoleval aastal on välissuhete alaseks tööks plaanitud 21 310 eurot. Kulunud on 20 100 eurot, sellest linnavalitsuse liikmete lähetustele ligikaudu 3871 eurot. Eelarvet koostades on aluseks võetud varasemad aastad ja järgmiseks aastaks kavandatud tegevus.
Võimatu on rahasummasid rida realt lahti kirjutada, sest teada ei ole lähetuste täpne arv ega igale lähetusele kuluv täpne summa. Seda kõik arvestades kaalutakse enne ametniku lähetusele saatmist esmalt vajadust sõidu järele ja selle võimalikku kulu.
Linnade küllakutsete puhul on tava, et kutsuja katab külalise sõidu- või majutuskulud. Sama kehtib rahvusvaheliste projektide ning UBC ja WHOga seotud sõitude kohta.
Siinkohal mainin linnavolikogu liikme Ranno Künnapi kommentaari täpsustuseks, et linnapea majutuskulud ja siselennud Ameerika Ühendriikides ja päevaraha kattis USA riigidepartemang. See tähendab, et selle lähetuse kulu Pärnu linna eelarves oligi 791 eurot, peale selle päevaraha 64 eurot kahe päeva eest. Ei rohkem ega vähem.
Täna sõidab Comenius Regio koostööprojekti raames linnavalitsuse haridusnõunik kuueks päevaks Norrasse ja selle lähetusega ei kaasne linnale mingit rahalist kulu. Kõik, päevaraha sealhulgas, kaetakse projekti eelarvest.
Lennu- või laevapileteid broneerides valime odavaima pakkumise, samuti majutuse puhul. Piletite soetamisel ei tule kõne allagi klasside valimine, nagu ajakirjanik oma kirjutises mainis. Samuti ei soeta iseendale pileteid linnapea ega keegi teine ametnikest. Seda teeb alati välissuhete ja protokollinõunik.
Teenistuslähetuse kulude ja päevaraha hüvitamist reguleerib “Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord”, mille valitsus on määrusena vastu võtnud. Mingit omaloomingut me ei tee.
Igal aastal rahanumbreid kokku lüües saame teada, kui suur on välissuhete alase tööga seonduv kulu. Kas keegi on mõelnud, mil moel ja kui palju üks või teine projektis, messil, seminaril või koolitusel osalemine meile raha tagasi toob? Jah, oleme, aga saadud teadmisi on rahas hinnata väga raske.
Mida saab pärnakas?
Välislähetuste puhul on alati küsimusi tekitanud sõitude vajalikkus ja nende kohta aruandmine. Välislähetusi korraldatakse Pärnu linnapea 2008. aasta käskkirja “Pärnu linnavalitsuse välislähetuse kord” järgi. Seda dokumenti muudeti viimati 2009. aastal ja tunnistan päris ausalt, et nii mõneski punktis on kord ajale jalgu jäänud ja erineb vägagi praktikast.
Täpsustan, et soovime korda teatud punktides muuta ja ajakohastada, mitte tühistada, nagu seisis leheloos. Teen ettepaneku esitada aruandlus vabas vormis, mis maja sees on info edastamise mõttes mõjusam. Seda väidan avalike suhete teenistusele laekunud tagasiside põhjal.
Minu meelest ei ole paberi tootmisel paberi pärast mõtet, kui saadud ideed edastatakse niisama hästi või ehk pareminigi kolleegile ja spetsialistile suusõnaliselt. Tekib arutelugi.
Kasutan taas võimalust ja selgitan leheloos kontekstist välja rebitud mõtet. “Kas välislähetused on elanike või linnavalitsuse jaoks?” küsin ajakirjanikult, kui too surub paindumatult läbi soovi aruandeid edaspidi kirjalikult näha.
Me käime välislähetustel selle pärast, et saada ideid ja rakendada neid linna arendamisel, mille vilju poole aasta, aasta või viie pärast saab moel või teisel tunda pärnakaski. Seni kui tegevus on paberil või alles mõte, ei tõuse ju linnaelanikule lähetustest olulist kasu.
Suulised või kirjalikud aruanded kõrvale jättes juhin lugejate tähelepanu sellele, et kõik välislähetused on enne nende toimumist ära toodud linnavalitsuse nädala eelinfos lähetatava nime, lähetuse koha ja sõidu eesmärgiga. Eelinfo on linna veebilehel avalik ja kõikidele lugeda ja muuhulgas saavad selle iga nädal oma elektronpostkasti ajakirjanikudki. Siiani ei ole lähetuste vastu huvi tuntud.
Nagu ütles mu hea kolleeg: “Pärnu on osa Eestist, osa Euroopast, osa maailmast. Me ei saa elada ainult siin ja ainult praegu. Nokitseda igaüks oma mätta otsas, silmaklapid peas. Kui tahame Euroopasse kuuluda, peame arenema ning vooluga kaasa minema.”
Kõlab võib-olla pateetiliselt, aga nii see ju ongi.
Linna esindamine, välissuhete arendamine, projektides osalemine, Pärnu müümine väljapool Eestit on linnajuhtimise loomulik osa. Taas linnavalitsusele ette heita keskeltläbi 20 000 euro kulutamist aastas välissuhetele on pehmelt öeldes kitsarinnaline.