Keelesolkimine jõudis Pärnusse

Elu näitab, et eesti kirjakeelt ei normigi enam Emakeele Seltsi keeletoimkond, vaid hoopis … EVS ehk Eesti Standardikeskus MTÜ. Foto: Ants Liigus

Pärnus Tallinna maanteele ja Ehitajate teele maalitud teekattemärgised “BUS” on tekitanud imestust, kas mullu 1. juulil jõustunud keeleseadus Eestis enam ei kehtigi.

„Kahjuks või õnneks ei sõltu ühistranspordiradade tähistamine keeleinspektsioonist. See tuleneb liiklusseadusest, mille üle meie järelevalvet ei teosta,” tõdes keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. „Meie arvamus seaduse menetlemisel oli, et Eestis võiks selleks tähiseks olla “A”, seadusega sätestati aga “BUS”.”

Tomusk nentis, et sellisel kujul liikluseeskirjas fikseeritud teekattemärgis 973 pole harja punaseks ajanud üksnes keeletundlikel pärnakatel, hämmastunuid on mujalgi. Eelkõige Tallinnas, kus keeleinspektsiooni pommitatakse iseäranis viimasel ajal küsimusega, miks pealinnas lubatakse kanda tänavatele võõrkeelseid teekattemärgiseid.

Tulutu nurin

„Jutt käib kurikuulsast tähisest “BUS”, mida Tallinna tänavatele on üsna ohtralt tekkinud ja mille hulgas on nii ametlikke kui omaloomingulisi,” täpsustas Tomusk pahandavat keerdsõlme.

Küll sätestas eelmine liikluseeskiri ühissõidukiraja teekattemärgisena tähiseks „A“ (2011. aasta 30. juunini kehtinud liikluseeskiri, märgis 973), mida Tallinnas 2008. aasta kevadeni järgiti.

Et siis ühtäkki hakkasid pealinna tänavatele ilmuma kirjed „BUS“, mille kohta laekus keeleinspektsioonile mitu kaebust, alustas ametkond juba toona probleemi lahendamiseks järelevalvemenetlust.

Paraku see kusagile ei viinud ega talitsenud keelesolkijaid.

Timuski sõnade järgi vastasid Tallinna transpordiameti ametnikud keeleinspektsiooni sellekohasele selgitustaotlusele järgmiselt: „Tallinna ühissõidukiradade uus tähistus “BUS” tugineb Eesti standardile EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine”. Standard EVS 614:2008 on kinnitatud Eesti standardikeskuse käskkirjaga nr 59, 27.03.2008, jõustunud EVS Teataja 2008 aprillikuu numbris avaldamisega. Standard EVS 614:2008 vastab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikluskonverentsil Viinis 1968. aasta teeliikluse ja liiklusmärkide ning -signaalide kohta vastu võetud konventsioonile, selle hilisematele parandustele ja Genfis 1971. aastal sõlmitud Euroopa kokkuleppele.“

Võinuks teisiti

Keeleinspektsioon analüüsis viidatud ÜRO konventsiooni (Convention on Road Signs and Signals, Vienna, 8.11.1968), mis nägi tõepoolest ette, et regulaarsele ühistranspordile eraldatud sõidurajad tuleb teistest sõiduradadest selgelt eristada (art 26 lg 1), kuid sama artikli 2. lõike kohaselt kantakse eraldatud ühistranspordirajale sõna „BUS“ või “A”. Seega oli 2008. aastal ainus seaduslik ühissõidukiraja tähis Eestis “A”.

Keeleinspektsioon pöördus arvamuse saamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole. Ministeeriumi kantsler Marika Priske teatas oma vastuses, et kehtiva regulatsiooni (2008. aasta seisuga) kohaselt on ühistranspordirajale kandmiseks ainsana sobiv tähis „A“.

„Nagu teame, hakkas Tallinn 2012. aasta suvel senisest enam sõiduradasid ühistranspordile eraldama ning taas on teedele kantud „BUS“-tähised pannud inimesed küsima, kas see on ikka õige, kui Eesti Vabariigi pealinna teedele massiliselt võõrkeelseid (või vigaseid eestikeelseid) sõnu maalitakse,” tõdes Tomusk. „On isegi irooniliselt küsitud, millal ilmuvad tänavatele muid ühistranspordivahendeid vigaselt tähistavad sõnad, nagu „TROL“ ja „TRAM“.”

Keeleinspektsiooni peadirektor oli seda meelt, et niisuguseid variante Tallinna tänavatele kindlasti ei kanta (loodetavasti mitte kodanikualgatuse korraski), kuid „BUS-i“ suhes on õiguslik olukord 2008. aastaga võrreldes oluliselt muutunud.

Seaduslik vale

Nimelt on uue liiklusseaduse alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. aasta määruse number 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” 9. lisas teemärgisena kasutusel ainult ingliskeelne “BUS” (märgis number 973).

„Kuna märgised „BUS“ on tänavatele kantud liiklusseaduse alusel, ei ole keeleinspektsioonil võimalik nõuda nende muutmist eestikeelseks või asendamist tähisega „A“,” ütles Tomusk.

Samal ajal tõdes Tomusk, et eelnimetatud ÜRO konventsioon võimaldaks siiski kasutada nii „A-d“ kui „BUS-i“. Miks valiti Eestis ühistranspordiraja tähiseks „BUS“ ei osanud ta öelda.

„Euroopa Liidu liikmesriikide praktika ühistranspordiradade tähistamisel on erinev, enamikus riikides kasutatava „BUS-i“ kõrval on kasutusel teistsugusedki, näiteks Rootsis on ühistranspordiradadele kantud tähis „BUSS“ ja Ungaris „BUSZ“,” märkis keeleinspektsiooni peadirektor. „Seega poleks Eestis tõenäoliselt välistatud omakeelne „BUSS“, kuna ühe s-i lisamine ingliskeelsele sõnale “bus” ei tee seda veel inglise keelt oskavale bussijuhile arusaamatuks. Kuid nagu öeldud, on praegu kasutatav „BUS“ täiesti seaduslik.”