/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
Hispaania ühe regiooni kuberner poodides käimas ja rahvale kaupa jagamas, üle miljoni euro suuruse palga 75protsendilise maksustamise soov Prantsusmaal – neid arenenud riikides kasvava rahulolematuse märke kirjeldas Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens eile Pärnumaa ettevõtjatele.
Kuulajate seas oli ka peaminister Andrus Ansip, keda Swedbank ja kaubandus-tööstuskoda kontserdimajas toimunud majandusteemalisele pärastlõunale olid suutnud meelitada. Kui Ansipi ettekanne oli optimistlik ja valitsuse käitumist selgitav, siis Perensi jutust jäi kõlama, et arenenud riikidel on valida sotsiaalsete rahutuste ja senisest võrdsema keskkonna vahel.
Suurim probleem on ebavõrdsus
“Tundub, et vana majandusideoloogia enam ei tööta, aga uut pole,” ütles Perens. Kui enne 2008. aastat lootsid inimesed, et nad suudavad oma eluajal enda elujärge parandada ja muu maailm neid eriti ei huvitanud, siis nüüd on suurimaks probleemiks muutunud ebavõrdsus.
Pangajuhi jutu järgi muutus maailm läinud sajandi seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel aastatel järjest võrdsemaks, kuid edaspidi on rikkus hakanud üha rohkem kontsentreeruma. Kes lõpetab pankrotis, kas Lõuna-Euroopa elanikud või Lääne-Euroopa pangad, küsis ta ja selgitas, et praegu istub raha lihtsalt Euroopa Keskpangas, sest Põhja- ja Lõuna-Euroopa ei usalda üksteist.
Perens tõdes, et ilmselt on euroala ja maailm valmis mõne riigi eraldumiseks eurotsoonist. “Ma ei imestaks, kui sellele järgneks kergendus,” lausus ta.
Perensi ütlust mööda toimub praegu Euroopas raha noteerimine, kuid seda ei anta kellelegi. Sellest on tingitud väga madalad laenuintressid.
“Üks kahest: kas inflatsioon läheb alla või intressid tõusevad,” arutles Perens. “Ilmselt juhtub viimane. Millal, ei tea.”
Eesti eelisteks pidas Perens, et me ei kuulu veel arenenud maade hulka (pole nii kulukat sotsiaalhooldussüsteemi), toiduainete hinnatõus mõjub põllumeestele pigem hästi ja riik on maailmas positiivselt tuntud. Samuti leidis ta The Economistis avaldatud artiklile tuginedes, et mida enam maailm areneb, seda rohkem kaob hiinalik suurtootmine.
“Ega meie töö ole halvem kui Soomes või Rootsis, nad suudavad lihtsalt oma töö eest rohkem raha võtta,” ütles Perens. Tema jutu järgi pole aga Eestis kunagi elatud nii hästi kui praegu, sest 2007. aastal elati paljuski võlgade arvelt, nüüd enam mitte.
Kes saab, tõstku palku
Perens meenutas, et ta küsis ekspordiga tegelevatelt ettevõtjatelt, kas neil oleks probleem palku kümnendiku võrra tõsta. Ettevõtjad lõid pilgu lakke, arvutasid veidi ja tõdesid, et ei oleks. “Kriisi sõid ettevõtted ära oma vahendite arvelt, nüüd tasub sotsiaalsele olukorrale mõeldes kaaluda, kas 400eurone kuupalk on alati põhjendatud,” lausus pangajuht.
Ometi tõdes Perens, et keskmist palka kui sellist Eestis tegelikult pole. On tootmisettevõtted, kus palk on ligi viiendiku keskmisest kõrgem, ja teenindusettevõtted, kus palk on viiendiku võrra keskmisest madalam.
“Ühtede inimeste olukord läheb halvemaks, sest teenindus ei kasva niipalju,” sõnas Perens.
Inflatsiooni kohta ütles pangajuht, et sellest kaotab keskklass ning võidavad rikkad ja vaesed.
Peaminister Ansip meenutas, et enne millegi jagamist tuleb seda koguda. Eesti majanduse taastumine on olnud kiire: 2011. aasta 8,3protsendiline majanduskasv oli Euroopa Liidu suurim. “Ka Pärnu linnapea tunnetab tööhõive kasvu, sest eelarvesse tuleb rohkem tulumaksu,” ütles peaminister.
Ansip rääkis, et Eestit on aidanud nii sisenõudlus kui Rootsi, Läti ja Vene turu kasv. Järgnevate aastate sisemaise koguprodukti kasvuks prognoosis ta kolm-neli protsenti.
Ansip kõneles, et tööhõive kasvule on kaasa aidanud eurole üleminek, mis tagas välisinvestoritele kindluse. Välisinvesteeringud on loonud töökohti, töökohad uusi ekspordivõimalusi.
Anspi tõdes, et euroalal on õiged printsiibid, kuid neid ei täidetud. “Minul on üksjagu raske aru saada, miks ei loodud euroalale vastastikuse abistamise kassat,” lausus ta.
Peaministri sõnade järgi pole euro kaitsemehhanismid Eesti jaoks mitte raha äraandmine, vaid enesekaitsevahend. “Keegi ei kurvasta aasta lõpus, et ta on end kindlustanud, aga maja ei ole maha põlenud,” ütles ta.
Eesti polnud kärpimise maailmameister
Ansipi sõnade kohaselt on valed väited, nagu poleks raskustes Lõuna-Euroopa riigid midagi teinud.
“Mina pole kunagi väitnud, et Eesti on kärpimise maailmameister. Põhiliselt kärpisime 2009. aasta eelarvest oma unistusi,” meenutas ta teise pensionisambasse maksete peatamist.
Ansip rääkis, et Lätis on palku kärbitud neljandiku võrra ja suudetud kriisist välja tulla. Kui latti oleks näiteks poole võrra devalveeritud, andnuks see Eestile, sealhulgas Pärnumaale kõvasti tunda.
Valitsuse lähiaastate eesmärkidena nimetas Ansip konservatiivset eelarvepoliitikat, haridusreformi, haridus-, kultuuri-, tervishoiutöötajate ja kaitseväelaste palku, töötuskindlustusmakse alandamist kolme protsendini, vajaduspõhiseid lastetoetusi, veemajandusprojekte, teedeehitust, Rail Balticut ja energiavarustust. “Kõige suurem oht majanduslikule stabiilsusele on, kui palgasurve läheb liiga tugevaks,” ütles ta.
Iseloomustamaks riigi rahanduspoliitika mõju igaühe rahakotile, tõi peaminister näite: kui eestlane maksab valitsussektori intressikuludeks 11 eurot aastas, siis kreeklasel tuleb maksta 1329 eurot.