Erametsandusspetsialistidega mõni aasta tagasi Soome metsamehi külastades võttis üks mu kolleegidest erametsades nähtu tabavalt kokku: “Soomes kasvatatakse metsa, meil mets lihtsalt kasvab.”
Jaanus Aul: Paneme metsad kasvama, abi saab selleks palju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ja nii oligi. Soomes jäid silma hästi uuendatud raielangid ja harvendatud noored metsad, meil domineerisid hooldamata lehtpuupadrikud.
Põhjanaabrid on aastad metsakasvatusse aktiivselt panustanud, meil on erametsades puude kasvule kaasaaitamisega vähem tegeldud. Siiski ei ole põhjust pessimismiks. Peale selle, et üha rohkem näebki hästikorrastatud erametsi, on tuleviku osas oodata positiivseid arenguid.
Riigikogus eelmisel aastal heakskiidu saanud metsanduse arengukava näeb ette nii hooldusraiete kui metsauuenduse mahu olulist suurendamist. Harvendusraiete pindala peab isegi rohkem kui kahekordistuma. Miski ei juhtu iseenesest, mistõttu pannakse nende eesmärkide saavutamisele alla riigipoolne tugi.
Toetusega mets korda
Euroopa Liidu toetusraha abil võib hooldusraieid teha, kasvavat metsa laasida, taastada kahjustatud metsa ja võtta ette samme metsatulekahju ärahoidmiseks.
Olulisimaks võib pidada tuge hooldusraiete tegemiseks, see on võte, mida metsaasjatundjad peavad peamiseks metsa tuleviku kujundajaks.
Et hooldusraiest tekib müügiväärtuslikku puitu vähe, tähendab see metsaomanikule üldjuhul pealemaksmise kohustust. Seetõttu on oluline, et euroliidu rahakotist makstakse toetust 160 eurot hooldatud metsamaa hektari kohta.
Sügis toob kaasa teisigi metsade hooldamiseks antavaid toetusi, näiteks metsamaaparandustööde toetuse. Selle abirahaga saaks korrastada vanad metsakraavid. Metsa uuendamise toetuse puhul tuleb silmas pidada, et uuendustöö peab olema tehtud enne toetuse taotlemist.
Tasub kõrva taha panna, et kui näiteks teha metsaistutus tuleval kevadel, saaks nende kulude katteks hiljemgi toetusraha küsida.
Ja veel: kellel oma metsa kohta alusandmeidki pole, peaks tellima metsamajandamiskava. Selline plaan annab hea ülevaate metsast ja soovitused metsatöödeks. Erametsakeskusest saab kava koostamise kuludeks hüvitust.
Abi maksusüsteemist
Pikka aega oli probleem, et metsaomaniku tulusid maksustati sisuliselt kui käivet ja maksuamet ei lubanud kuludesse kanda ei puidu saamisega seotud kulutusi ega hiljem metsakasvatusse tehtud investeeringuid.
Sellest aastast hakkas kehtima seadusemuudatus, mis lubab kuludesse kanda kõik metsa majandamisega seotud kulud. Samuti on metsaomanikul nüüd õigus tulumaksu tasumise hetke kolme aasta võrra edasi lükata. See tähendab, et erinevalt senisest korrast ei pea metsaomanik raiest saadud tulule järgneva aasta 1. oktoobriks tulumaksu maksma, vaid järgneva kolme aasta jooksul võib puidu müügist saadud kasust teha metsamajandamistöödega seotud mahaarvamisi.
Tulumaksu suurus leitakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasult hiljemalt kasu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda kalendriaasta eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel.
Seega, kui metsaomanik sai puidu müügist kasu 2012. aastal, ilmneb juurdemakse suurus hiljemalt 2015. aasta kohta esitatava tuludeklaratsiooni kaudu. Ehk deklaratsioon, mis esitatakse 31. märtsiks 2016 ja mille alusel tuleb juurdemaksmisele kuuluv tulumaks ära maksta oktoobriks 2016. Oluline on teada, et kui metsakasvatustöö tegemiseks on saadud toetust, ei saa toetussummaga kaetud kulu müügitulust maha arvestada.
Metsi füüsilisest isikust ettevõtjatena (FIE) majandavatele inimestele oleks oluline meelde tuletada neile tulumaksuseaduses kehtivat erisoodustust: ümarpuidu müügi tulu on neile kuni 2877 euro ulatuses maksuvaba.
Metsaomaniku esimene abimees
Eestis on üle 90 000 füüsilisest isikust metsaomaniku. Selge, et kõik nad ei saa olla metsaala asjatundjad, vaid vajavad professionaalset ja usaldusväärset abi. Metsaühistud kui metsaomanike endi organisatsioonid ja tulu mittetaotlevad üksused võiksid olla omaniku peamised abistajad.
Peale selle, et metsaühistutel on kogemused metsaomanike aitamisel toetuste taotlemisel ja igasuguse metsainfo jagamisel, on viimastel aastatel ühistud pakkumas metsaomanikele üha enam metsade majandamise teenuseid. Viies väikestelt metsaüksustelt saadavad tagasihoidlikud puidukogused ühiselt turule, on väikemetsaomanikul lootus saada puidu eest turul pakutavat parimat hinda.
Samuti on koostöö oluline metsatööde planeerimisel ja tegemisel. Kui ühes piirkonnas ühiselt suuremad töömahud tagada, õnnestub teenust soodsamalt saada. Metsa majandamist organiseeriv ühistu spetsialist võib aga kõigel toimuval pilku peal hoida, jälgida, et metsaraie ikka õiges kohas oleks, et teid ja kraave ei lõhutaks, kokkulepitud tähtaegadest kinni peetaks ja puidu mõõtmisel metsaomanik tüssata ei saaks jne.
Ühistult saab abi uue metsapõlve rajamisel, metsataimede tellimine ühistute kaudu on viimastel aastatel üha rohkem tuure võtnud.
Muidugi võib metsaomanik kogu majandamisprotsessi ise ette võtta, aga ei saa siiski unustada, et tegemist on eriteadmisi vajava valdkonnaga, mistõttu tasuks omada abistajat.
Soomlased on oma metsad targa ja sihikindla töö abil hästi kasvama saanud. Töövahenditeks on ikka olnud asjatundjate (ühistud, metsaspetsialistid) usaldamine, aga samuti riigipoolne järeleaitamine seal, kus kauge tuleviku nimel tehtava töö juures abi enim vaja on.
Kui pakutud abivõimalusi metsaomanikena targalt kasutame, saame meiegi metsad kenasti kasvama ega pea põhjanaabrite edusamme kadedusega pealt vaatama. Seega, metsi kasvatama!