Paikre sipleb majandusraskustes

Järjest suurem osa Eesti prügist läheb ahju. Paikre-suguste väikeste ettevõtete nišiks jääb eelsorteerimine ja taaskasutamine. Foto: Ants Liigus

Aasta alguses Pärnu linnale ja Paikuse vallale 200 000 eurot dividende maksnud kahe omavalitsuse jäätmekäitluskeskus OÜ Paikre lõpetas septembrikuu pea 400 000 euro suuruse kahjumiga.

Läinud aasta lõpus näis kõik veel ilus. Eelmine majandusaasta lõpetati 271 206 suuruse kasumiga. Kui aprillis ähvardas Pärnu linna oht Esplanaadi 10 kohtuvaidluse tõttu ligi kolm miljonit eurot kaotada, nägi linnapea Toomas Kivimägi ühe lahendusena linnale kuuluva Paikre osa müüki.

Nüüd tunnistas abilinnapea Romek Kosenkranius, et aasta esimestel kuudel halvenes Paikre olukord järsult, sest lepingupartnerid vähendasid Paikresse toodavaid jäätmekoguseid.

Oma osa oli sorteerimisjaama sunnitud sulgemisel, sest ettevõte polnud õigel ajal taotlenud jäätmekäitlusluba. Poolaasta lõpetati 362 854, üheksa kuud 397 588 euro suuruse kahjumiga.

Nõukogu liige astus tagasi

“Ma olen 2009. aastast saadik rääkinud, et tuleb hangetel osaleda, prügi vedada, muidu sisend kaob,” ütles septembri lõpus ettevõtte nõukogust tagasi astunud Pärnu linnavolikogu liige Peeter Saunpere. Tema hinnangul on Paikre hangeteks tehtud majandusarvestused pinnapealsed ja neist loobutakse liiga kergekäeliselt.

Saunpere tõdes, et turu olukord on keeruline ja Paikre-taolistel väikestel firmadel pole lihtne Ragn-Sellsi ja teiste suurte firmadega konkureerida. Seda olulisemaks muutub ettevõtte juhtkonna suutlikkus tulla toime mitte Euroopa Liidu abiraha toel, vaid reaalsetes majandusoludes.

“Polnud eelmisel aastal ju nii hull kasum, et ainult tulusid kärpida,” põhjendas Saunpere ainsa nõukogu liikmena vastuseismist selle aasta eelarve kinnitamisel, kus tulusid kärbiti ligi 300 000 ja kulusid 90 000 euro võrra.

Veelgi enam ajas nõukogu liiget marru see, et ettevõtte juhataja Teet Kurs ületas 122 protsendi võrra lisatasudeks ja preemiateks ette nähtud kulusid ja ülejäänud nõukogu liikmed sellega leppisid.

“Nõukogu esimehe Eero Rändla poolt väga leebe suhtumine, see ajaski mõõdu täis,” lausus Saunpere. “Viimasel nõukogu koosolekul 18. septembril küsisin esimehelt, kas ta ei peaks vastutust võtma. Et esimees oma tegematajätmisi ei näinud, astusin ise nõukogust välja.”

Kas juhid peaks välja vahetama?

Saunpere arvamuse kohaselt tuleks Paikres nii juhataja kui nõukogu esimees välja vahetada. “Juhataja on ettevõtet euroraha küllastavates tingimustes juhtinud ja kui seda enam pole, ei ole see tal hästi välja tulnud. Ettevõte vajab seda, et teda igapäevaselt juhitaks,” kritiseeris ta.

Saunpere hinnangul loodab Paikre liiga palju sellele, et omavalitsused annavad talle jäätmeveo õiguse. Praegu tuleb jäätmeveoks korraldada konkurss ja võidab see, kes teenust odavamalt pakub.

“Kui riik lubaks omavalitsusel vedaja nimetada, tähendaks see ettevõtte maksumaksjate raha eest elus hoidmist,” ütles Reformierakonda kuuluv Saunpere.

Liberaalina oskab Saunpere näha, et Ragn-Sells on Pärnu prügiveoturule tulnud dumpinghindadega, kuid ta pooldab siiski majandusmudelit, kus maksumaksjad ei hoia üleval omavalitsusele kuuluvaid ettevõtteid.

Ohtliku tendentsina nimetas Saunpere näiteks Pärnu linnaettevõtte OÜ Pärnu Haldusteenused asutamist ja kasvamist, sest kuigi see tegutseb praegu madalate hindadega, võib tast tulevikus kujuneda uus Pärnu Kommunaal (nõukogudeaegne ettevõte, mis erastati – T. R.).

Milline tulevik ootab jäätmekäitlejat, kes on olmeprügi vedamisest kõrvale tõrjutud ja peab leppima jäätmete ladustamise ja vanapaberi-papi kogumisega? Vastus sellele küsimusele sisaldab nii riigi jäätmekäitluspoliitikat kui ärisaladusi, mida Paikre juht Teet Kurs leheveergudel paljastada ei tahtnud.

Kurs juhtis tähelepanu sellele, et kahjumi suurenemist on suudetud pidurdada – kolmanda kvartali majandusnäitajates pole enam nii suurt langust.

Kui toimetus üritas uurida, miks Paikre näiteks Pärnu prügiveohankel ei osalenud, ütles Kurs, et teema selgitamiseks peaks ta avama telgitaguseid, mida ta praegu ei saa teha.

Kas dividendide jagamine aasta alguses oli õige samm? “Tegevjuhil pole õigust omanike otsuseid arvustada.” Kui palju inimesi Paikrest koondatakse? “Ei tahaks numbritest rääkida, protsess pole lõpuni viidud.”

Napisõnalisusele vaatamata soovitas Kurs Paikre eelmise aasta raamatupidamise aruandest järele vaadata, et peale eelmise aasta 271 206 euro suuruse kasumi on ettevõttel 488 271 euro suurune jaotamata kasum ja teised reservid, millega jooksvat kahjumit katta. “Ettevõte seisab kindlal alusel,” kinnitas ta.

Jäätmemajanduses on suured muudatused

Paikre nõukogu esimees Eero Rändla rääkis, et jäätmemajanduses on sel aastal toimunud suured muudatused. Varem pöörati põhitähelepanu ladustamisele, nüüd on aga Ragn-Sellsi ja Veolia põletusjaamad valmis ja põhiline prügivoog läheb sinna.

Rändla möönis, et Pärnu korraldatud jäätmeveo minek Ragn-Sellsile on Paikre majandusraskuste üks olulisi põhjusi, kuid samad tendentsid toimuvad kogu Eestis.

Kuidas edasi? “Tuleb pöörata rohkem tähelepanu segaolmejäätmete eelsorteerimisele ja taaskasutamisele,” ütles Rändla. Tema sõnade järgi üritab Paikre sõlmida uusi lepinguid, mis tulu suurendaksid.

Rändla hinnangul on riiklik strateegia jäätmete ladestamist vähendada õige, kuid põhirõhk peaks siiski jääma jäätmete taaskasutusele, mitte põletamisele. Praegu on suured firmad turul tekitanud olukorra, kus liiga suur osa prügist läheb ahju.

Riigihangete orienteerumist ainult madalale hinnale Rändla õigeks ei pidanud, sest selle läbi kannatab kvaliteet. “Kontsernidel on võimalik madalate hindadega turgu võita,” lausus ta. Kui Ragn-Sells viib isegi puulehed Pärnust Raplasse, on see märk turumoonutusest.

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius ütles, et Pärnu linn ja Paikuse vald võtsid Paikrest dividende 2011. aasta majandustulemuste valguses. Jooksev kahjum tekkis tema ütlust mööda alles esimesel poolaastal ja selle aasta majandustulemusi arvestades loomulikult omanikel alust dividende loota ei ole.

Kosenkranius avaldas lootust, et teises kvartalis tarvitusele võetud abinõud (hinnapoliitika muutmine, lisalepingud ja kulude vähendamine) aitavad Paikre seisu parandada. Kolmandas kvartalis on kahjumi suurenemine peatatud ning jaotamata kasum ja reservid aitavad raske aja üle elada.