Kas Pärnumaa on oma majandusliku seisu ja arengu poolest ülejäänud Eestiga võrreldes tipus, keskmik või hoopis sabassörkija? Vastust sellele küsimusele aitab Pärnu Postimehel leida SEBi juhatuse liige Eerika Vaikmäe-Koit.
Parim ravim on ettevõtlik vaim
20. oktoober 2012, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Milline on panga poolt vaadatuna Pärnu linna ja maakonna eripära ülejäänud Eestiga võrreldes?
Kindlasti seostub Pärnumaaga esimesena turism, kuid Pärnumaa ettevõtlusmaastik on palju vaheldusrikkam kui vaid majutus- ja toitlustusasutused.
Pärnumaa on suutnud oma geograafilist asukohta hästi kasutada – tugevale põllumajandusele sekundeerivad külmhooned, kalandusettevõtted, sadamad. Mere lähedus on siin hästi ära kasutatud.
Samal ajal võib Pärnumaal täheldada suundumust, et tööstuse osakaal kohalikus majanduselus väheneb ja kasvab teenindussektor, mis on viimastel aastatel andnud pidevalt üle poole maakonna lisandväärusest.
Tõstaksin kindlasti esile tänapäevaseid põllumajandusettevõtteid, mis on viimased paarkümmend aastat omanud kindlat visiooni ja selle tulemusena jõudnud oma efektiivsuselt maailmatasemele. Näiteks Halinga lüpsifarm oma 2000 loomaga on Baltimaade suurim. OÜ Vändra on niisama hea näide tipptasemel põllumajandusettevõttest.
Ettevõtlikke põllumehi on Pärnumaal palju ja mul on tunne, et maaelu saab tulevikus hoogu juurde.
Kas Pärnumaa ettevõtluse arengut saab ülejäänud Eestiga võrreldes vaadata pigem positiivses või negatiivses võtmes?
Statistikat vaadates on Pärnumaa üks suuremaid majanduspiirkondi Eestis. Siin tegutseb üle 6700 ettevõtte ja ligi 3000 füüsilisest isikust ettevõtjat. Tugev ettevõtlusvaim tähendab sedagi, et töötus on Pärnumaal üks Eesti madalaimaid. Pea igas valdkonnas on Pärnumaa Eestis Harju- ja Tartumaa järel kolmas ning arvan, et see on väga auväärt koht.
Pärnumaa ettevõtjad on suutnud majanduskriisist välja tulla tugevamana, kui nad sinna sisenesid. Kinnituseks on tõsiasi, et ettevõtteid, mis suudavad oma kaupa või teenuseid Eestist välja müüa, on oluliselt juurde tulnud.
Kui rääkida arvudest, siis eelmisel aastal oli Pärnumaal 527 eksportivat ettevõtet, mis on 80 võrra rohkem kui 2007. aastal. Potentsiaali on kindlasti veel enamatel, julgustan ettevõtjaid oma võimalusi otsima. Eesti keskmisena ekspordib iga kaheksas ettevõte, Pärnumaal aga iga kaheteistkümnes, seega arenguruumi on.
Eesti võrdluses panevad Pärnumaa ettevõtjad endiselt enam raha betooni ja vähem seadmetesse. Panga poolt vaadatuna näeksin hea meelega enam tehnoloogiasse investeerimist, sest see annab rohkem lisaväärtust ja suurendab maakonna ekspordivõimet.
Milles on panga arvates Pärnumaa probleem, et ta pole suutnud oma arenguga Eestis silma paista? Või arvate, et Pärnumaa areng on igati korralik?
Mina olen Pärnumaa arengute osas optimistlik – siin on ettevõtjatel selge identiteet ja visioon ning see on maakonna elujõulisuse peamine indikaator. Enam tuleks pingutada toodete ja teenuste ekspordi valdkonnas.
Arvan, et töötajad hakkavad rohkem tähelepanu pöörama ettevõtetele, mis suudavad oma kaupa ja tooteid turustada piiri taga. Osalt on see seotud niisuguste ettevõtete paremate eeldustega maksta paremaid palku, kuid ma arvan, et on auasi töötada ettevõttes, mis on tegija väljaspool Eestit.
Eeskuju tasuks võtta näiteks Pärnumaa edukast eksportöörist osaühingust Oshino Electronics Estonia, mis on oma kvaliteetse toodangu ning paindliku ja efektiivse tootmisega pälvinud mitme autotootja tunnustuse. Teine edukas ettevõte välisturgudel on kindlasti OÜ MS Balti Trafo, mis ekspordib välisriikidesse oma oskusteavet.
Kuidas on Pärnumaal jagunenud teie panga kliendid, kui palju neist elab-tegutseb maal ja kui palju linnas? Kas pangale tundub, et osa Pärnumaa piirkondi on majanduslikus mõttes hääbumas? Või Pärnumaal selliseid piirkondi ei ole?
Pärnumaal on kaks tõmbekeskust – Pärnu ja Sindi –, kuhu on koondunud umbes pool meie klientidest. Mitme tubli ettevõtte poolest paistab silma Vändra kant.
Tublisid ettevõtteid tegutseb nii linnas kui maal. Näiteks üks ettevõtteid, mis on suutnud läbi kriisi end edukalt majandada, on Vändra vallas tegutsev OÜ Raja KT.
Hakkpuidu tootmisele ja selle soojatootjatele müümisele keskendunud osaühingut Raja KT võib õigustatult pidada oma ala professionaaliks, nad on investeerinud pidevalt tehnikasse, et masinapark oleks moodne ja korras. Seega häid näiteid ettevõtlikust meelest leiab pea igalt poolt ja see on kindlasti Pärnumaa suur eelis.
Küsimus võib tunduda banaalsena, aga milles seisneb Pärnumaal suurim erinevus maa ja linna vahel? Just panga seisukohast vaadatuna?
Olulist erinevust ei olegi. Tööjõud on muidugi koondunud Pärnu lähedale, kuid ettevõtjatega rääkides selgub, et Pärnu-Jaagupisse, Vändrasse või isegi Kilingi-Nõmme on ka võimalik Pärnust inimesi värvata.
Väljaspool Pärnut asuvate ettevõtete puhul võib välja tuua selle ühisjoone, et tihti on need ettevõtjad oma kodukoha patrioodid ja toetavad aktiivselt kohaliku kogukonna tegemisi, mis on väga sümpaatne.
Pärnumaa ettevõtjad paistavad üldiselt silma sellega, et töötajatest hoolitakse. Näiteks tööandjapensioni vastu on siinsetel tööandjatel rohkem huvi, kui teistes maakondades seda oleme tunnetanud.
Kui rääkida probleemsetest klientidest ja pankrottidest, siis millises seisus on ses suhtes Pärnu linn ja maakond ülejäänud Eestiga võrreldes?
Pärnumaa on kriisi hästi üle elanud. Makseraskuste seljatamiseks on parim ravim ettevõtlik vaim ja seda Pärnumaal jagub. Tööpuudus oli Pärnumaal eelmisel aastal küll pisut üle 10 protsendi, ent maakondade võrdluses oli see üks madalamaid.
Seega probleemid on lahenduse saanud ja Pärnumaa kuulub kindlasti pigem eesrindlike maakondade hulka.