Linnalehmad läksid, et veel suuremas summas tulla

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnalehmad on oma tänavuse töö teinud ning 70 hektarit rannaniitu viisakaks rohumaaks söönud.
Linnalehmad on oma tänavuse töö teinud ning 70 hektarit rannaniitu viisakaks rohumaaks söönud. Foto: Peeter Raidla

Läinud nädala lõpus lahkusid Pärnu rannaniidult seal maist saati projekti „Linnalehmad” raames roostikku hävitanud 96 veist, tuleval aastal peaks ligikaudu 250 hektaril roostunud rannaniidul nosima juba 200 lehma.

„Ma vahendan küll Pireti sõnu (Piret Unn, linnaaednik, U. H.), aga tema on väga rahul,” ütles Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas. „Kui minna vaatama, siis võhikulegi on näha, et veised on teinud korralikku tööd ehk sellega, milleks nad siia toodi, väga hästi hakkama saanud.”

Veel rohkem ootab linn selles vallas tulevalt aastalt, kui lehmade hulk tänavusega võrreldes kahekordistub ja nende söögimaaks saab tänavuste Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rannaala siilu kõrval roostik Raeküla lõpuni.

Ehkki “Linnalehmade” projekti koordinaator Bert Holm jagas linnaametniku optimismi, leidis ta veiste toimetamises vajakajäämisi, eelkõige tegevuskava vedajate möödavaatamisest tingituna.

Plaan jäi täitmata

„Mis puudutab karjatatava-taastatava rannaniidu pindala, siis eesmärgid said täidetud 70 protsenti: meil endal oli eesmärk 100 hektarit, aga töid sai vastu võetud 70 hektaril,” avaldas Holm.

Eeltoodu põhjust nägi projektijuht peamiselt väikeses karjatamiskoormuses ehk loomi oli taastatavate hektarite kohta vähe. See omakorda tekitas olukorra, kus roog jõudis kiiremini peale kasvada ja juba puituda, kui veised isuäratavat noort mahlast pilliroogu ära süüa.

Ent eks vead ole selleks head, et neist saab õppida. Liiati kui pole kelleltki nõu küsida ega kasutada kellegi kogemusi. „Just suhtlesin Norra looduskaitsjatega, kes oleksid väga huvitatud Pärnusse tulemisest, et meilt õppida,” märkis Holm. „Eks ikka seesama küsimus, kuidas loomad üldse linna saada, sest nagu aru sain, on see Norras väga suur probleem: inimesed on sellele väga vastu.”

Tädi Maali hirmujutud

Siinmailgi kohati kostva linlaste nurina peale, et veiste sõnnik reostab merevett, ütles “Linnalehmade” koordinaator lakooniliselt: „See on selline “tädi Maali piimasabas rääkis” tüüpi jutt.”

Võrreldes kas või lindude poolt vette poetatavaid väljaheitekoguseid ja linnalehmade vee asemel rannaniidule pudenevat sõnnikukogust, on teine esimese kõrval Holmi väitel kaduvväike.

„Karta, et sellest tekib loodusele korvamatu reostus, on põhjendamata hirm,” nentis projektijuht Holm. „Loomi on rannas karjatatud aastasadu, võtame loomade arvu ja karjatamise pindala näiteks 50 aastat tagasi – need olid kordi suuremad ja midagi ei juhtunud.”

Holm toonitas, et projektile kuluvast 1 138 413 eurost ei lähe suurem osa loomadele, vaid kaitsealaga seotud taristu rajamisele. Just pärnakate, kuid ka turistide tarvis rajatakse Tervise Paradiisi kandist algav loodusrada, rääkimata kahest vaatetornist ja arvukaist teabetahvleist.

„Igas teises Euroopa mereäärses linnas on liivarand, aga sellist unikaalset loodusväärtust nagu rannaniit annab otsida,” tõdes Holm. „Selle korrastamisega saame mitmekesistada linna majanduslikku poolt, et päikese- ja õlleturistide kõrval hakkavad Pärnusse tulema loodusturistid, kes oma huvi ja uudishimu saavad rahuldada taastatud rannaniidul.”

Projekt “Linnalehmad”

* Pärnu linnas asuvate rannaniitude taastamine ja lõimimine linnakeskkonda.

* 375 hektari suurusel Pärnu rannaniidu looduskaitsealal on umbes 250 hektarit kasutuseta, roostunud ja hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite.

* Eesmärk on looduskaitsealal rannaniitude, rannikulõugaste ja kaitsealuste liikide elupaikade taastamine, niidu puhastamine roost, lõugaste puhastamine setetest, rannaniidu loodusliku veerežiimi taastamine ja kaitsealuste liikide elutingimuste parandamine.

* Projekt kestab 2012 . aasta 1. jaanuarist 2016. aasta 31. detsembrini. Selle kogumaksumus on 1 138 413 eurot.

* Projekti rahastamine: Euroopa Liidu LIFE+ programmist 853 809 eurot, Pärnu linna kaasfinantseering 63 911 eurot.

Andmed: keskkonnaamet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles