Ülo Ennuste: Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmise viisidest

, majandusmatemaatika professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusmatemaatika professor Ülo Ennuste.
Majandusmatemaatika professor Ülo Ennuste. Foto: Pärnu Postimees

Rahandusministeeriumi kevadprognoos on libaprognoos. Mis tahes prognoos on teaduslikult mõttekas ainult siis, kui see on esitatud usalduspiirides. Kõnealune seda ei ole, näiteks inflatsiooniprognoosi puhul on antud ainult midagi alumise usalduspiiri laadset, ülemist ei ole üldse, seega erialane käpardlikkus. Seda prognoosi tuleks teaduslikus mõttes nimetada poliitiliselt manipuleeritud fiktsiooniks, mille eesmärk on ilmselt lükata edasi kriisivastased meetmed, mis võiksid võimuliidu püsimist ja selle vastutustundetuid dogmasid (inflatsiooni alandamine töötuse tõstmisega) väärata.


Rahvusliku majanduse seisukohalt on fiktsioon vastutustundetu, eriti selles mõttes, et selle järgi jätab valitsus nii hõive kui inflatsiooni rahuga edasi vabalangusesse.



Ida- ja Kesk-Euroopa olukord on normaalne, sest majanduslikult lõviosa sellest moodustab Poola ja Poolas ei ole kriisi. Balti riigid on Poola kõrval köömes.



Tõsi küll, seda mitte doominoefekti teooria järgi, kus nendes valuuta kukkumine võib avaldada teatavat mõju Poola majanduslikule usaldusväärsusele, kuid see on ainult ”võib avaldada”. Seega, Brüssel vaevalt hakkab Balti riikide pärast Maastrichti kriteeriumide usaldusväärsust solkima, eriti praeguse turbulentsi tingimustes.



Maastrichti inflatsioonikriteerium on komplekskriteerium. See koosneb esiteks kvantitatiivsest osisest: 1,5% + kolme parima inflatsiooniriigi keskmine. Deflatsiooniga riik kukub seejuures nende hulgast välja, sest deflatsioon näitab ebastabiilsust.



Teiseks sisaldab kriteerium kvalitatiivset osist: hindade stabiilsust/jätkusuutlikkust. Üks on kindel: kui Eestis on aasta lõpuks deflatsioon või näha selle peatset saabumist, on asi kriteeriumi komplekssest täitmisest kaugel, kuid Eestis ettenähtav ligemale kümne protsendipunkti hinnalanguski 2009. aastal on ilmselt tõlgendatav hindade jätkusuutmatusena ja 2011 kui euroalale mineku aasta kukub välja.



Rahandusministeeriumi fiktsioon väidab ekslikult, nagu oleks just hindade stabiilsus olnud meil probleemiks, tegelikult on selleks olnud 1,5%+ ületamine, vähemalt seda oleks pidanud rahandusministeeriumi ”teoreetikud” teadma.



Inflatsioonikriteeriumi täitmine 2009. aastal on väga suure riskiga lootus ja väga väikse tõenäosusega sündmus: sellele viitavad nii Euroopa Liidu kui rahvusvahelise valuutafondi vastavad prognoosid, mis annavad meile üle kolmeprotsendiseid inflatsiooninäite, seega 1,5%+ ületamist.



Arvestades, et defitsiidikriteeriumi täitmine on tohutu suure riskiga (0,1% alla normi), siis sellel baasil jätta töötus vabalangemisse koos sellega kaasneva sotsiaalse katastroofiga, lootuses mitte segada Maastrichti kriteeriumide iseeneslikku täitumist, on majandusteaduslikult äärmine valitsusepoolne vastutustundetus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles