Kui paari aasta eest lehmad sõna otseses mõttes linna tulid, tundus see päris ootamatu ja kummalinegi, kuid nüüdseks on pärnakad suurte sõralistega ilmselt harjunud. Seda enam, et nood aeg-ajalt aedikuist pääsevad ja linlastest naabreid uudistama suunduvad.
Nüüdseks on linnalehmade tänavune hooajatöö lõppenud ja kuigi 100 hektari rannaniidu asemel tegutseti 70 hektaril, oli ettevõtmine üldkokkuvõttes edukas.
Tähelepanu väärib seegi, et pärnakate linnalehmade kogemusi tahavad tulla eeskujuks võtma huvilised mujalt riikidest. Kohalik innovatsioon ei pruugigi seega paikneda eelkõige infotehnoloogia vallas, vana hea ja mahe lähenemine võib kummalisel kombel hoopis nüüdisaegsem olla.
Järgmisel aastal peaks kavade kohaselt tänavuse 96 veise asemel suvepealinna rannaniitudel toimetama juba 200 looma ja see muudab kogu ettevõtmise järjest enam turismiatraktsiooniks, rääkimata nüüdseks juba tõestatud kasust. Ehk, nagu sõnas “Linnalehmade” projekti koordinaator Bert Holm, hakkaksid päikese- ja õlleturistide kõrval Pärnusse tulema loodusturistid, kes oma huvi ja uudishimu saavad rahuldada taastatud rannaniidul.
Ega hirm, et veised võivad supelranna merevee kvaliteeti kahjustada, eriti juhul, kui neid varasemast rohkem Pärnusse tuleb, kuhugi kao. Isegi kui linnalehmade eestkõnelejad probleemi ei näe, ei tee lisakontroll kunagi halba.
Esmajoones näib raha, mis Pärnu rannaniite kõige looduslähedasemal ja orgaanilisemal moel kasivatele linnalehmadele ette on nähtud, arutult suurena, sest kogu projekt läheb maksma 1 138 413 eurot. Siiski, jagades summa viiele aastale ja nähes teostumas eesmärki muuta rannaniidud kasutatavaks ja haritud maa-alaks, pole seda palju.