Uhkusega võime pidada ennast metsarahvaks: meie metsades kasvab iga eestimaalase kohta 3000 puud. Riigile kuuluva metsa ja teiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ning majandaja on riigimetsa majandamise keskus (RMK), mille omandis on ligemale 40 protsenti Eesti metsadest.
Kuigi Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, kus metsa all on tervelt 2,2 miljonit hektarit, ei tohi me metsa suhtuda vastutustundetute ühepäevaperemeestena, kelle peamine eesmärk on tulu saamine.
Arvelduskonto nulli
RMK teenib raha metsa ja metsamaterjali müügiga. Alates keskuse asutamisest 1999. aastal on see keskmiselt kandnud aastas riigieelarvesse 250 miljonit krooni ehk umbes 16 miljonit eurot.
Samal ajal on rahandusminister Jürgen Ligi asunud eelarvetasakaalu nimel RMKst raha välja pumpama, tuues õigustuseks, et raskel ajal on ikka metsast abi saadud. 2011. aastal võttis riik RMKst omanikutulu ja tulumaksu välja 26 miljoni euro eest, 2012. aastal teeb ta seda 45,8 miljoni ja 2013. aastal eelarves plaanib teha 17,9 miljoni euro mahus. Kolme aasta kogusumma on seega 89,7 miljonit eurot (üle 1,4 miljardi krooni).
Kõige selle tulemusena tekib oht, et riigiettevõtte arvelduskonto liigub nulli lähedale. Eelarvekava näeb aga ette, et riik annab RMK-le toetusena 20 miljonit eurot, mis tuleb tagastada 2014. aasta 31. jaanuariks. Sisuliselt on tegu laenuga, millelt riik omakorda intresside näol tulu teenib. Nimelt ei tohi see olla madalam intressimäärast, mida riik tasuks, kui ta võtaks RMK-le tagastatava toetusega sarnastel tingimustel laenu.
Riik teeb eelarvetasakaalu nimel ühe ettevõtte konto puhtaks ja annab teise käega talle aastaks käibekrediiti, et firma majandustegevus ei seiskuks, teenides sellelt veel intressitulu. Ühtpidi võib riik omanikuna seda kõike endale lubada, aga kas tegu on riigivara heaperemeheliku valitsemisega?
2010. aasta lõpu seisuga oli RMK käsutuses ligi 1,1 miljonit hektarit maad, millest metsaga oli kaetud 824 000 hektarit, ülejäänu moodustasid valdavalt sood-rabad, vähesel määral teised looduskooslused (põllud, heinamaad, roostikud).
Selle hiiglasliku maa-ala teenindamiseks on ehitatud 8115 kilomeetrit metsateid.
Metsamaterjali kogus väheneb
Kui arvestada metsatee keskmiseks elueaks 20 aastat ja maaparandussüsteemi omaks 30 aastat, tuleks igal aastal rekonstrueerida umbes 400 kilomeetrit teid ja 15 000 hektarit kuivendussüsteeme. Valdav osa teedest ja kuivendusvõrgust on rajatud aastatel 1960–1980, mistõttu enamik neist on jõudnud rekonstrueerimisikka või on veel vanemad.
Enamasti rahanappuse, samuti projekteerimis- ja ehitusvõimsuste puudumise tõttu on viimastel kümnenditel uuendatud aastas keskmiselt 200 kilomeetrit metsateid ja 5000 hektarit maaparandussüsteeme. Kuigi viimastel aastatel on rekonstrueerimis- ja ehitustööde tempo tõusnud, on selge, et mahte suurendamata hakkab metsamaa tootlikkus langema ja metsamaterjali kogus vähenema. Vastavalt kahanevad riigi tulud.
Riigivaraseadus kohustab riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Teisisõnu peab kõigi riigivaraga tehtavate toimingute või tehingute puhul silmas pidama, et need oleksid riigile kasulikud.
Rahandusministri samme ei saa kuidagi pidada riigivara mõistlikuks valitsemiseks, need ei taga meie majandusmetsade jätkusuutlikku majandamist. Selge rahalise mõõtme kõrval puudutab RMK ümber toimuv otseselt väga paljusid Eesti inimesi. Korras ja läbitavaid metsateid vajavad kas või marjulised ja seenelised.