Üks Pärnumaa visiitkaarte Kurgja talumuuseum on hingedekuul nagu remonditanner, kus korraga käib jahu- ja saeveski ning veskisilla ja paisu uuendamine, et ajahammas neid edasi ei pureks.
Kurgjal kimbutab töömehi kõrgvesi
9. november 2012, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kõige kriitilisemas seisus oli meil veski katus, see sadas läbi ja sellega ei andnud enam viivitada,” mainis Carl Robert Jakobsoni Kurgja talumuuseumi direktor Monika Jõemaa.
Ligemale 500 ruutmeetri suurusest katusest on tubli pool saanud uue roovituse ja tagaküljel vastsed tõrvatud laastud. Hiljem saab kaitsva tõrvakorra hoone välisseingi. Seni eralduvad 1879. aastal valminud veski välisseintel Jakobsoni-aegsed palgid neist, mis mädanenute asemele pandud. Aknaaukude ees on korralikult raamitud kiled, sest “silmad” on restauraatorite käes.
Kaks firmat
Jahu- ja saeveski on Puitkatused OÜ töömeeste objekt, mida rahastab põllumajandusministeerium kui Kurgja talumuuseumi haldaja. Eraldatud 48 000 euro hulgas on vundamendi remontki, kuid spetsialistide soovitusel jääb see töö ootama sooja aega.
Muinsuskaitseameti litsentsiga Puitkatused OÜ sai Kurgja muuseum kui töö tellija läbirääkimistega, sest hanke väljakuulutamisele ei reageerinud ükski firma.
“Kurgja veski remontimine on teatavas mõttes missiooni küsimus,” sõnas Puitkatused OÜ juhataja Janek Käärd. “Aga nagu iga vana objektiga, ilmneb siingi seinte lahtivõtmisel hoone tegelik seis ja mahtu tuleb juurde. Osa töid, ilmselt ka tõrvamine, tuleb jätta kevadesse, sest vastu talve ei ole neid mõistlik teha.”
Kurgja muuseumi pere soov küpsetada veski leivaahjus jõululeiba saab täidetud uue katuse all.
Kurgja paisu ja üle Pärnu jõe viiva jalakäijate silla uuendamise tellis keskkonnateabe keskus, projekti nimi on “Vooluveekogude seisundi parandamine Pärnu jõel” ja raha, 259 000 eurot, eraldas keskkonnainvesteeringute keskus Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Tähtaeg on jaanuar ja tööd teeb Inseneriehituse AS. Ainus takistus tempo hoidmisel on kõrge veetase, millega võrdset vanimad kurgjalasedki ei mäleta.
Kindel veskisild
Kalapääsu toimimist hõlbustava paisu ja ülekäigusilla remontimise hankel ainukese pakkumise teinud Inseneriehitus OÜ on kohapeal kogenud üllatusmomente, mida parimgi projekteerija ette ei näinud. Paisulae palgid on mädanenud ja katki nagu jäämurdjadki. Kaunist vaadet nii Kurgja hoonetele kui ümbrusele võimaldanud jalakäijate sild oli suvest suletud, sest muuseumi direktor ei saanud arvukatel külastajatel lubada avariiohtlikust rajatisest üle käia. Tulevast kevadest saab parklast jälle otse veskini ja sealt edasi jalutada.
Nagu veski juures viie–kuuemeetristest kuusevibalikest lattide roovitamine käis eile hommikupoolikul jõe teisel kaldal sillapalkide koorimine esiisade kombel, käsitsi.
Käsitsitööd on mõlemal objektil palju, masina jõudu saavad kasutada sillaehitajad, kui tuleval nädalal hakatakse paika panema kandetalasid. Vahepeal on neil vaja tuukri abi, et teha veealused tööd, sest paisu laepalke ei saa kuiva maa pealt vahetada.
“Kuigi Kurgjal on väike töö, on see hästi komplitseeritud, sest veetase jões on kõrge,” rääkis Inseneriehituse ASi projektijuht Tarvo Klaasimäe.
“Vaatamata väga vihmastele ilmadele, on lõppev aasta olnud muuseumile hea: on jätkunud külastajaid, üritused on õnnestunud, talukultuurikool on populaarne ja rõõmu teeb, et ka muuseumi välisilme saab uuendatud,” võtab direktor tänavused tegemised kokku talumuuseumis, mis asutati 1948. aastal ja mille esimene juhataja oli Jakobsoni vanem tütar Linda.