Andrei Korobeinik: Töö avalikus sektoris tahab harjumist

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrei Korobeinik.
Andrei Korobeinik. Foto: PP

Vastab Andrei Korobeinik, riigikogu liige.

Riigikogu liikmena on reformierakondlane Andrei Korobeinik Eesti poliitikataevas uustulnuk, aga ometi juba ajakirjandusele küllaldaselt kõneainet andnud. Viimati sattus ta avalikkuse huviorbiiti koos Kaja Kallasega, sest julges kahelda Reformierakonna käitumises “Silvergate’is”.

Avalikkus ei tea just palju, mida räägiti Reformierakonna juhtfiguuride sel õhtusel kohtumisel, kuhu koos Kaja Kallasega kutsutud olite. Kas teie seisukohti võeti kuulda?

See ongi koosolek, millel kõneldu jääbki nelja seina vahele ja osalejate teada, ning ma hindan seda. Kohtumise formaat võimaldab avameelselt rääkida, mida inimesed muidu ei teeks. Minu poliitilises karjääris oli see kõige emotsionaalsem koosolek.

Kõik olid nõus, et erakond on vigu teinud, ja arvan, et keegi seda ei eitagi. Otsusteni ei jõutud, need peab langetama juhatus. Olen varemgi öelnud, et ei näe siin häid valikuid, kõik on kehvad. Kõige kehvem oleks, kui ütleksime, et midagi pole olnud. Õnneks sellele ei minda. Ühiskond ei ole erakonna käitumisega rahul ja me ise ei ole.

Kui kaua olete Reformierakonnas olnud ja mida peaks erakond ette võtma oma maine parandamiseks?

Olen Reformierakonnas olnud kaks aastat. Kindlasti peab üle vaatama sisediskussiooni põhimõtted, see peaks olema avatum. Teiseks tuleb mõelda, millisena näeme erakonda aasta pärast, kas kõik on unustatud ja meil jälle business as usual, ning mida saaksime teha, et meie algatusi ühiskonnas võetaks tõsiselt, mitte kui mainekujundust.

Kindlasti tuleb muuta erakondade rahastamise põhimõtteid. Põhiseaduskomisjonis oleme teinud hästi radikaalse plaani, mille saatsime justiitsministeeriumile, mis valmistab seadust ette. Siiski ei ole tegemist valitsuse eelnõuga, selle esitab komisjon. Ehk valitsus ei tule eelnõu kaitsma ega pea seda ministeeriumide vahel kooskõlastama. Seadus muudaks rahastamise läbipaistvamaks, ausamaks väikeerakondadegi suhtes.

Kas on midagi, mis riigikogu töös teile vastu hakkab, millega ei ole harjunud?

Kui oled üle kümne aasta töötanud erasektoris, on harjumatu, et avalikus sektoris on mõnevõrra teistsugused reeglid. Et jälgitakse iga sinu sammu, su palk on alati kõrge. Kui olin erasektoris, oli kõik, mis teenisin, minu. Avalikus sektoris tuleb mõelda, mida inimesed arvavad. Võrreldes erasektoriga, on mu palk poolteist korda väiksem, mis ei tähenda, et see oleks väike, vaid tuleb maksumaksja taskust.

Minu valdkond on IT ja seal on teha palju tööd. Päris konstruktiivne oli ACTA-diskussioon, e-valimiste muutmine jõustub järgmisel aastal ja on suur töö. Eesti üritas ühte eurodirektiivi üle võtta üsna minimaalsel kujul. Seepeale võtsid meiega ühendust internetikogukond ja ITL (Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit), kirjutasime dokumendi ümber ja suutsin selle ministeeriumiga kooskõlastada. Sisuliselt järgmisest aastast on riigi andmebaasid erasektorile avalikud.

Kui riigikogus tahetakse midagi kiiresti teha, leitakse lahendusi, kaasatakse ametnikke mujalt. Ma ei saa kurta, et riigikogus oleks igav või seal poleks tööd.

Kuidas enda äriasjad lähevad?

Hästi. Isegi Rate.ee, mis vahepeal oli langustrendis, toob päris korralikku kasumit. Kolleegidega arendame koostöös Delfiga portaali Flirt.ee, mis on üsna edukas. Endal pole praegu võimalik niipalju panustada, kui tahaksin, aga meeskond on usaldusväärne.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles