Muinsuskaitseamet päästab kõrtsihoonet

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 1802–1803 ehitatud Voltveti mõisa kõrtsi sisemus oli eraomandisse mineku järel tuultele ja teelistele valla.
Aastatel 1802–1803 ehitatud Voltveti mõisa kõrtsi sisemus oli eraomandisse mineku järel tuultele ja teelistele valla. Foto: Ants Liigus

Läinud nädalaga lõppesid 1803. aastal valminud Voltveti kõrtsihoone juures tööd, mille tellis muinsuskaitseamet, et säilitada ajalooline ehitis nii, nagu see on veel võimalik.

Eraomandis kõrtsihoone sattus hävimisohtu pärast 2011. aasta lumerohket talve, kui osa katusest sisse vajus ja ligi 30 meetri pikkuses varises teepoolse talli müür.

Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent selgitas, et pärast 2011. aasta jaanuaris toimunud kõrtsi läänepoolse talli katuse varingut lepiti hoone omanikuga kokku, et muinsuskaitseamet korraldab mälestise konserveerimise ja remondi tööd, kuid alles sel aastal võimaldas ameti eelarve tellida hädatarvilikud tööd osaühingult Lükkepakk.

“Koristatakse hoone seest ja ümbrusest risu, sealhulgas varingujäänused, puhastatakse hoone ümbrus osaliselt võsast, kaetakse talliosa müürid kattega, paigaldatakse kõrtsitubade kohale osaliselt katusekate, remonditakse viilud, suletakse hoone aknad ja uksed,” loetles Rent 22. oktoobril alanud töid, mille maksumus on 16 890 eurot.

Konserveeritult jääb omaaegne Baltimaade pikim (84 meetrit), kahe talli ja 17 ruumiga Voltveti mõisakompleksi kuulunud kõrtsihoone ootama aegu, kui sellele leitakse uus kasutus ja restaureerimise võimalus.

“Kas seda teeb praegune omanik või keegi teine, näitab aeg,” nentis Rent. Lisades, et Voltveti kõrtsihoone on kahjuks üks nendest objektidest, mille omanikul napib nii raha, ideid kui tahet.

“Mälestise vaiksele hääbumisele omaniku poolt muinsuskaitseametile antud lubaduste ja esitatud süüdistuste saatel on saanud kaasa elada ilmselt kõik kohalikud ja Tihemetsast läbisõitjad,” mainis Rent.

Tihemetsa sovhoostehnikumi bilansis olnud ja korras kõrtsihoone omanikuks sai 1990. aastate alguses enampakkumisel osalenud Riitsaare taluperemees Margus Toompere, keda hiljem asjaajamisel esindas tema poeg Tiit Toompere. Riik on muinsuskaitsealuse arhitektuurimälestise omanikku toetanud 1996. aastal 300 000 krooniga, et too saaks tugevdada hoone katusekonstruktsioone ja remontida katusekatet. Tosin aastat hiljem eraldas riik muinsuskaitseameti kaudu Voltveti kõrtsihoone kandekonstruktsioonide avariirestaureerimiseks omanikule pool miljonit krooni, kuid ilmselt jäi tal vajaka missioonitundest.

“Muinsuskaitseseadus kohustab omanikku tagama kultuurimälestise säilimise, omanik peab mälestist hooldama ja vajadusel remontima,” märkis Rent.

Rendi selgituse järgi loetakse minimaalne hoolduskohustus täidetuks, kui hoonel on vettpidav katus, tagatud on sademevee äravool, hoone ümber ei kasva võsa, seega on vähendatud niiskuskahjustuste oht, ning hoone seest ja ümbrusest on koristatud risu, vähendamaks tuleohtu. Hoolduskohustuse hulka kuulub heaseismine sellegi eest, et ehitise konstruktsioonid oleksid tehniliselt korras ehk küllaldase kande- ja kaitsevõimega.

“Mälestise hooldamiseks on omanikul riigi- või vallaeelarvest õigus taotleda toetust,” märkis Rent. “Omanikku, kes ei täida hoolduskohustust, on ettekirjutuste abil võimalik sundida: kas rakendada sunniraha või asendustäitmist.”

Aastapäevad tagasi ütles Voltveti kõrtsi omanik Pärnu Postimehele, et tema tõstab käed ja annab kõnealuse hoone kas või tasuta riigile tagasi ning on teinud muinsuskaitseametile avalduse võtta asjaajamine üle. Jutuks oli tiheda liiklusega Valga–Uulu maantee äärde jääva ehitise konserveerimine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles