Rootsi päevalehed on põhjalikult kommenteerinud USA äsjaste presidendivalimiste tulemusi. Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt usub, et Barack Obamal on ees neli rasket aastat. Välisminister Carl Bildt ütles, et tänu Obama tagasivalimisele jäi USA välispoliitikas ära ebakindel ajajärk.
Obama peab saavutama koostöö vabariiklastega, eriti kongressis. Vastuolude lahendamine ei tundu lootusetu, kuid kujuneb raskeks. Kongressis on vabariiklastel ülekaal ja võim blokkida presidendi algatusi.
President peab leidma tee, kuidas vähendada USA tohutut riigieelarve puudujääki, et vältida Kreekaga sarnase olukorra kujunemist. Läheb tarvis poliitilist julgust jõulisteks kärbeteks avalikus sektoris. Suuremate sissetulekute suhtes tuleks kehtestada senisest kõrgemad maksud.
Obamal tuleb alandada kaitsekulutusi, mida nõuab sõdadest väsinud avalikkus. Riiklikud väljaminekud peavad kahanema.
Presidendil pole pääsu tervishoiureformist, kuigi Obama care-projekti on kongress üritanud saboteerida.
Hädasti vajab parandamist USA haridussüsteem, sest ameeriklaste haridus ei vasta tänapäeva nõuetele.
Expresseni arvates on kõige olulisem eelarve. Pärast aastakümneid toimunud maksude vähendamist pole USA-l enam ressursse sõjaväe, sotsiaalhoolekande ega hariduse tarvis. Vabariiklastelt oodatakse, et nad loobuvad oma fanaatilisest vastuseisust maksude tõstmise suhtes.
Svenska Dagbladet kirjutab, et kuigi valimiskampaanias ei käsitletud Euroopat, on Obamale liitlasi Vanas Maailmas endiselt vaja.
2008. aasta valimised võitis Obama lootuse ja üksmeele sõnumiga. Selle aasta valimisi varjutasid süngemad teemad. Obama viimane lootus võis olla selles, et tema poliitilised vastased on tublisti nõrgenenud. Vabariiklik partei on löödud. Seda tõestas Obama oma võidukõnes, öeldes: ”I have never been more hopeful about our future.“ (”Ma pole mitte kunagi olnud meie tuleviku suhtes nii lootusrikas.“)
Rootsi ajakirjandus ühineb Obama lootusega.