Kaks aastat on jälle kaduvikku vajunud, aga matusemaja pole korda saanud. Nüüdseks on 20 aasta jooksul Pärnu ainsat just lahkunute ärasaatmiseks mõeldud tavandihoonet majandanud, kuid mitte remontinud OÜ Vinuk lepingu linnavalitsusega üles öelnud ja matusemaja uksed on suletud.
Matusemaja, arhitektuuriliselt iseenesest põnev hoone, kuulub linnale, kuid vaata kustpoolt tahes, ei jagu linnal selle põhjalikuks renoveerimiseks raha. Aga ehk ei peagi jaguma.
Kui inimese surm on tema lähedastele emotsionaalselt raske sündmus, tähendab see matuseäris tegutsevatele ettevõtetele eelkõige teenimisvõimalust. Tegemist on samasuguse ettevõtlusega nagu igas teises valdkonnas, kus valitseb tihe konkurents ja eesmärk on kasum. Vabaturu situatsioonis ilmselt ei peagi linnavalitsus selles äris, kas või OÜ Haldusteenuste kaudu, kaasa lööma.
Kuigi matusemaja on suletud, ja õigusega, saab lahkunuid ära saata näiteks Viimse Tee kabelis või Hingemaa saalis. Sellest johtuvalt võiks linnavalitsus, selmet keskenduda matusemaja kõpitsemisele, et see kellelegi taas rendile anda, kaaluda hoone müümist. Kui huvilisi pole, tuleb tahes-tahtmata tunnistada, et ajad on muutunud ja sellele matusemajale hingekell löönud.
