Vihmane sügis jättis osa saaki põllule

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes õigel ajal kartuli maast üles sai, see saagi üle ei nurise.
Kes õigel ajal kartuli maast üles sai, see saagi üle ei nurise. Foto: Arvet Mägi

Kui niiske suvi oli põllumeestele meelt mööda, siis sügisesed koristusaja vihmad enam mitte. Osa saaki tuli põllule jätta, kuid erilist katastroofi siiski ei juhtunud.

Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Ülo Niisuke rääkis, et igal viljakasvatajal läks midagi aia taha, kõige kehvemini käis hernepõldude omanike käsi.

Avispeal asuva Uuetoa talu peremees Jaak Läänemets nentis, et kaks kolmandikku hernestest jäi põllule – taimed lamandusid ning herned läksid kaunas idanema või mädanema.

“Ei olnud mõtet põllule kombaini lõhkuma minna,” lausus Läänemets, kes hernetaimed väetiseks maasse kündis.

Herne, õigemini liblikõieliste põllukultuuride kasvatamine on eelduseks keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamisel.

Suvi oli põllumehele hea, seda ütlesid nii Läänemets kui ka maakonna üks peamisi kartulikasvatajaid Gustav Põldmaa. “Sügis kiskus aga kraavi,” ohkas Läänemets.

Gustav Põldmaa hindas tänavuse kartulisaagi päris heaks, ehkki koristusajal päris kõike liigpehme mulla tõttu põldudelt kätte ei saanudki.

“Nuriseda küll ei saa, niiskus iseenesest ju kartulile meeldib ja neil, kes septembris kartuli üles said, on korralik saak salves,” lisas ta.

Ülo Niisuke rääkis, et aia taha on läinud lisaks hernele ka rapsi-, rukki- ning isegi kaera- ja odrapõlde. “Hernesaaki õieti ei tulnudki, hallitas ja mädanes põllul ära,” ütles Niisuke. Maakonna põllumeeste juhi hinnangul oleneb aasta tulemuste hindamine põllumajandusettevõtte suurusest.

“Kui rukkikuningas Hans Kruusamäel läks näiteks sajahektarine rukkipõld raisku, siis tema elab selle üle, aga mõne väiksema tegija jaoks oleks see hävitav löök olnud,” selgitas Niisuke.

Jaak Läänemetsa sõnul oli see teraviljasaak, mis põllult kätte saadi, suhteliselt kopsakas.

“Aga nii niiske vilja lõikamist ei mäletagi,” ütles mitukümmend aastat põllumajanduses tegev olnud mees.

Vilja kuivatamise kulud olid seetõttu tänavu keskmisest kolm korda suuremad.

Teravilja ja rapsi hinnad on Läänemetsa sõnul küll suhteliselt head ja saakki suur, kuid toidukvaliteediga vilja saadi vähevõitu. “Enamasti on tegemist ikka söödaviljaga,” lausus Läänemets.

Ülo Niisuke rääkis, et viljasaak oli päris hea kõikidel maakonna põllumeestel. Lootust on, et selle eest saab ka mullusest paremat hinda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles