Ööistung odavama elektri nimel

Kadri Simson
, riigikogu liige (Keskerakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Simson.
Kadri Simson. Foto: Erakogu

Etteheiteid laadis “Ööistungid? Nad ju takistavad riigikogu tööd!” kuuleb riigikogu opositsioon ja eriti Keskerakonna saadikurühm sellel nädalal sageli. Kuid ööistungid on meie peaaegu ainus vahend, avaldamaks survet riigieelarve eelnõule, mis on sotsiaalselt tundetu ja ettevõtlust pitsitav. Sellise eelarve vastuvõtmist tulebki takistada vähemasti senikaua, kui keeldutakse eelarvet muutmast.

Piisab vaid ühest märksõnast: uuest aastast tõuseb elektrihind ligikaudu 20 protsenti, aga valitsusliit ei võta aktsiisi - ja seeläbi hinna - langetamist jutukski. Riigikogu vastutustundlik osa sellega ei lepi. Küllap kuuldakse meie ettepanekuid elektriaktsiisi langetamiseks paremini siis, kui nende taga on tegelik surve ööistungite näol. Ekslik on väita, et valitsus midagi elektri hinna suhtes ette võtta ei saagi. Tema tööriist on maksupoliitika.

Elukalliduse tõus

Ettepanek, mida püüame ööistungitega nähtavaks ja kuuldavaks teha, on elektriaktsiisi langetamine neli ja pool korda, Euroopa Liidu reeglitega lubatud miinimummäärani. Televiisoris võib ju reklaamida parema ja odavama elektripaketi valimist, aga eelseisev hinnatõus mõjub Eesti Panga kinnitusel majandusele üsna raskelt, andes märgatava osa järgmise aasta prognoositavast elukalliduse tõusust.

Keskerakonna ülesanne on tuletada valitsusele meelde, et näiteks neil, kellel on kodus elekterküte, läheb uuest aastast ilma aktsiisilangetuseta väga raskeks. Miks valitsus nende inimeste huve ei kaitse?

Üks valitsuserakondadest, nimelt Isamaa ja Res Publica Liit, lubas kodukulud alla tuua, aga see ei kipu neil väga õnnestuma. Meie ettepanekutega ühinedes oleks neil võimalik omaenda lubadus lõpuks täita. Tuleb arvestada, et elektrihinna tõus mõjutab majanduse konkurentsivõimet, sest vastuvõetava hinnaga tootmine ja teenindamine muutub järjest keerulisemaks. Elektriaktsiisi langetamisest ettevõtlus võidaks.

Kodukulude kohta on Keskerakonnal veel üks ettepanek: langetada toasooja käibemaksu rohkem kui poole võrra: praeguselt 20 protsendilt üheksale protsendile. Toasooja hind on viimaste aastatega meeletult tõusnud, muutes elamiskulud järjest raskemini talutavaks.

Praegu täidetakse toasooja käibemaksuga liiga palju riigikassat, kuigi seda peavad maksma needki, kellel tulusid õieti pole, näiteks pensionärid. See maksupoliitiliselt ebaõiglane lahendus koormab madalama sissetulekuga inimesi üleliia.

Koolitoit ja õpetajate palgad

Riigieelarve eelnõu ei tee midagi, et garanteerida Eesti kooliõpilastele koolitoit. 2006. aastast hakati põhikooliõpilastele jagama tasuta toitu, seda vaadeldi tasuta põhihariduse osana. Riigi toetus on aga aastaid olnud niisama suur, seda elukalliduse tõusule vaatamata. Nii ongi üha enam neid kohti, kus koolitoidu eest tuleb ikkagi maksta, sest kunagi küllaldasest rahast ei tule enam kuidagi välja.

Meie sõnum valitsusele on lihtne: tõstke riigipoolset koolitoidu toetust praeguselt 78 eurosendilt ühele eurole. Miks lasta heal algatusel välja surra, milleks põrgatada lapsevanematele veel üks lisakulu ja panna lapsed, avaldused näpus, oma vaesust tõestama, et toetust saada? Just sinna praegune tee viib.

Tasuta koolitoidu programmi taastamine on ööistungite olulisi eesmärke.

Samuti pole me rahul õpetajate palgatõusu lahendusega. Räägitakse 11-protsendilisest palga alammäära tõusust, kuid raha lisandub õpetajate palkadeks märksa vähem, vaid viis ja pool protsenti. See tähendab järjekordset pitsitust valla- ja linnavalitsustele, kes peavad selle alammääraga kohanema.

Jutt sellest, et “kasutage nüüd siis raha sihipäraselt, ainult õpetajate palkadeks”, läheb vastuollu sellega, mida praktikud rahanappusest räsitud koolielu kohta räägivad. Vaevalt, et seal sfääris oleks seni olnud ulatuslikku raiskamist.

Sisemisi ressursse, kust raha leida, on tegelikult jäänud vähem, kui pressiläkitustes väidetakse. On vaja lisaraha, et lubadused ei jääks katteta, nagu juhtus kodukulude langetamisega.

Katteallikad leitud

Kas meil on nende aktsiisi- ja käibemaksulangetuste kompenseerimiseks ja koolitoidu kinnimaksmiseks katteallikad? Jah, on. Üks võimalus on edasi lükata üsna kallis Eesti rahva muuseumi ehitus, mida on küll vaja, aga millele praegu ilmselgelt jõud peale ei hakka. Teine võimalus on edasi lükata uue ühendministeeriumi hoone projekteerimine, mis nõuab samuti raha.

Vaja on kasvatada riigi tulusid ettevõtte tulumaksu taastamise näol, pean silmas maksuvabastust reinvesteeritud kasumilt. Loomulikult on Keskerakond valmis kehtestama uue ja õiglasema, astmelise tulumaksu, mis jagaks maksukoormust tasakaalustatumalt ja teeniks riigile paremini tulu sealt, kus raha rohkem liigub.

Järgmise aasta eelarvet on võimalik muuta paremaks, ettevõtlussõbralikumaks ja samaaegselt sotsiaalselt tundlikumaks, samuti leida kate mõnele hoogsale lubadusele ja lükata edasi mõni üle jõu käiv kulu. Palvekirjade ja sisuliste argumentidega ei tee siin kahjuks midagi, elu on seda näidanud.

Valitsusele tema upsakas veendumuses, et keegi neid asendada ei saa ja et teisiti pole iial võimalik, mõjuvad vaid survevahendid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles