Linnaplaneerijad ei toetanud paviljonide ehitamist Rannaparki

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümne paviljoni kerkimist Rannapargi alale pidasid linnaplaneerijad liiga miljööd muutvaks, ent ei pannud kalevi alla Pärnu kultuuripargi loomise ideed.
Kümne paviljoni kerkimist Rannapargi alale pidasid linnaplaneerijad liiga miljööd muutvaks, ent ei pannud kalevi alla Pärnu kultuuripargi loomise ideed. Foto: Ants Liigus

Pärnu linna ruumilise planeerimise komisjon eesotsas linnaarhitekt Karri Tiigisoonega ei kiitnud ühisel arutelul heaks Mark Soosaare ettepanekut rajada Rannaparki Läänemere kunstipark kümne kultuuripaviljoniga, kuid ei matnud mõtet ka maha.

Soosaare idee kohaselt võiks Rannaparki jahtklubi ja Ammende villa vahelisele alale paigutada kümme kultuuripaviljoni, kus eksponeeritaks kümne Läänemere-äärse riigi – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksa, Taani, Rootsi, Soome, Venemaa ja autonoomse Ahvenamaa kunsti. Sealjuures peaks arvestama, et ajapikku võib sinna kerkida näituseruume isegi rohkem kui kümme.

Arutelu käigus, millest ruumilise planeerimise komisjoni liikmete kõrval võttis osa mitu spetsialisti, arvas keskkonnaameti esindaja Kadri Hänni, et parki hoonete püstitamine on looduskaitse seisukohalt võimalik, kui paviljonide arv, suurus ja paigutus hoolega läbi mõeldakse.

Komisjoni liige, Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitse peapetsialist Liina Hansen tuletas aga meelde, et Rannapark on muinsuskaitseala, mille eesmärk on säilitada pargiala autentsena koos seal välja kujunenud teedevõrgustikuga.

“Koostatud on Pärnu linna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused,” sõnas Hansen. “Selles kontekstis on võimalik kaaluda ainult mõne väikesemahulise paviljoni lisandumist Rannapargi alale ja seda rannateeninduse eesmärgil.”

Arutelus osalenud tõid esile, et mahukate paviljonidega kaasneb vajadus ehitada teid, mis kannaksid raskeveokeid, samuti on lahendamata parkimine. Peale selle on tegemist üleujutatava alaga, mis eeldaks maapinna kergitamist või paviljonide kõrgeid sokleid.

Kokkuvõttes luges komisjon paviljonide mõju Rannapargi ajaloolisele miljööle liialt suureks.

Komisjon pakkus paviljonide tarvis välja maa-ala Tervise ja Pärnu jõe vahelisel alal.

Soosaar ei pidanud seda otsust õigeks, kuna Tervise arhitektuurilahendus peab silmas vaadet jõelt, mistõttu pole tark ega sobiv ehitada jõe ja 20. sajandi väärtarhitektuurse hoone vahele paviljone, olgu need kui ilusad tahes.

Komisjon otsustas pakkuda alternatiivina välja hotell Strandi läheduses asuva ala ja korraldada sealse planeeringu koostamiseks ideekonkursi.

“See ala pole samuti sobiv, sest see jääb inimeste liikumisteedest eemale,” ütles Soosaar. “Iseasi, kui pakutaks kohta sinna, kuhu pidi kerkima hotell September.”

See oleks koht Rannahotelli lähedal piki promenaadi Tervise Paradiisi suunas.

Soosaare hinnangul võiks kümme kultuuripaviljoni, kus peale kujutava kunsti näidatakse filme ja muud kultuurset, meelitada aastas maist oktoobrini Pärnusse 100 000 turisti.

“Eeskujuks võiks võtta Venezia La Giardini pargi, kus asub 40 kultuuripaviljoni, sealseid kunstinäitusi, filmi-, teatri-, muusika- ja tantsufestivale külastatakse kogu maailmast,” ütles Soosaar, kes on tutvustanud oma ideed mitmel pool kunsti- ja kultuuriringkondades ja loodab rahalist tuge leida kultuurkapitalilt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles