Mis siin salata, Soosaar suudab suurelt mõelda ja tuua adekvaatseid näiteid samalaadseist turismimagnetitest, mis mujal maailmas kenasti töötavad. Ideel kui sellisel pole viga midagi, piirideülesele koostööle rajatud projektidele on pealegi lihtsam Euroopast raha saada kui väga lokaalsetele ettevõtmistele, mis peavad varem või hiljem niikuinii rahvusvahelistele ettevõtmistele alla vanduma ja oma, st kohaliku rahaga hakkama saama.
Kunsti pole ühes turismile orienteeritud linnas kunagi liiga palju ja kui rahastusskeemid peavad ning nendega linnaeelarvet lähiaastail üleliia koormama ei hakata, võiks ju rohelist tuld näidata ja vaadata, kas saab, ja kui saab, siis mis saab. Paraku on esimene komistuskivi kunstipargiks mõeldud asukoht.
Rannaparki Ammende-tagusest alast jõe ja Terviseni selles mahus kunstipaviljonide püstitamisega on väga raske kui mitte võimatu nõustuda. Vähemalt üks ilus teeninduskiosk kuluks sinna ära, piknikupingid, mõni skulptuur, kuid ei enamat.
Ettevõtmise jaoks passiks tõesti Strandi läheduses asuv ala, nagu pakkus ruumilise planeerimise komisjon. Praegu jääb see aktiivsest ranna-alast kõrvale, kuid kui veised rannaniidud korda söövad ja rannapromenaad Mai poole pikeneb, on alal arengupotentsiaali palju.
