Sääst sulgeb raamatukogu ja kärbib koerte toitu

1. juulist kavatseb linnavalitsus sulgeda Ülejõe haruraamatukogu, millega säästetakse 834 700 krooni. Foto: Urmas Luik

Kuigi Pärnu linn läheb eelarvet kümnendiku võrra vähendades isegi nägemispuudega inimeste juhtkoerte toidu kallale, säilib linnaametnikel 13. palk ja volikogu liikmed võivad linnas tasuta parkida.

“Ma ei välista, et järgmise aasta eelarvet tehes 13. palga mahu või kaotamise osas midagi ette võetakse,” lükkas linnapea Mart Viisitamm solidaarsuse avaldused tulevikku. Varem on ta 13. palga kallale minekut pareerinud sellega, et osale inimestele on see juba välja makstud.

Kommunaalpoliitikute heaolu piiramise asemel kärbitakse veerand tänavate korrashoiu rahast, pannakse Ülejõe haruraamatukogu kinni ja jäetakse linnaasutuste majanduskuludeks ainult ellujäämiseks vajalik raha. Keskerakondlasest linnapea arvates on selles kõiges süüdi valitsuse majanduspoliitika, opositsioon näeb vigu linnajuhtimises endas.

Pärnakate sissetulekud langevad

Põhieelarvet koostades oli linnavalitsus optimistlik ja lootis füüsilise isiku tulumaksust kogunevat 342,6 miljonit krooni. Nüüd võetakse sellest 41,5 miljonit maha, sest pärnakate sissetulekud langevad ja riik annab tulumaksust 11,93 protsendi asemel 11,4 protsenti.

Vähenenud on riigi tasandusfondist antavad haridus- ja sotsiaaltoetused. Algul loodetuga võrreldes planeeritakse neid eelarvesse 22,7 miljonit vähem.

Eelarvet koostades taheti 37 miljonit juurde laenata, nüüd on selleks vaid 11,7 miljonit. Laenu võetakse ainult eurotoetuste omafinantseeringu katteks. Sampo panga 21 miljoni krooni suurust laenu, mida varem tänavu refinantseerida loodeti, on pikendatud järgmise aasta 1. veebruarini.

Volikogu kantselei peab hakkama saama senisest poole väiksemate lähetus- ja koolituskuludega. Linnavalitsuse töötasureservist on kärbitud 9/10, alles on 100 000 krooni.

Kui rahandusosakonna lähetuskulusid vähendatakse 25 000ni, siis sisekontroll ei saa tänavu kedagi komandeeringusse saata. Kultuuriosakonnalt võetakse võimalus tänavu väikevahendeid soetada.

Munitsipaalpolitsei ei saa enam paljundada, printida ega tõlkida. Samuti on rohkem kui kolmveerandi võrra vähendatud nende postiteenuste kulu.

Suviste politsei lisapatrullide raha kärbib linn lisaeelarvega ära.

Äärelinna tänavatesse võivad augud jääda

Luule tänava ehitusraha väheneb seitsmelt miljonilt 5,5 miljoni kroonini. Tänavate jooksvaks korrashoiuks ettenähtud 4,7 miljonit kahaneb 3,5 miljonini.

“Tuleb lihtsalt korrashoidu vähem teha,” ütles linnavalitsuse ehitusteenistuse juhataja Ago Raudsepp. Küsimusele, kas äärelinnas võib midagi tegemata jääda, vastas ta: “Võib. Aga korrashoid ei koosne ainult augulappimisest, vaid ka teeäärtest ja muust.”

Raudsepa sõnutsi tehakse tänavu ainult kõige hädapärasem. “Kindlat nimekirja, mida ja millal teeme, meil pole. Põhimaht on aukude lappimisel kevadel, mai lõpuni. Ülejäänut kulutatakse sügiseni, vastavalt vajadusele,” rääkis ta.

Raudsepp sõnas, et Luule tänava hange kuulutatakse välja alles aprilli lõpus või mais ning eelarvesse pandav summa on prognoos.

Ühistranspordi teenuse ostmiseks tahab linn 60 miljoni krooni asemel 54,5 miljonit kulutada. Majandusosakonna juhataja Janno Aringo sõnade kohaselt on linnavalitsus teinud GoBusile ettepaneku vähendada kümme protsenti vedude liinikilomeetreid ja niisama palju ühikhinda.

“GoBus oli nõus liinikilomeetrite vähendamisega, kuid ühikhinna vähendamise suhtes pole kokkulepet veel saavutatud,” teatas Aringo.

Tänavate puhastamise vajadus kahanes

Majandusosakond pidi veerandi võrra kärpima tualettide hoolduse ja kahe kolmandiku võrra tänavate autoharjaga puhastamise raha. Küsimusele, mitu korda ja millises ulatuses saab eelarvesse jäetud poole miljoni krooni eest tänavaid autoharjaga puhastada, vastas Aringo: “Summat vähendati eelkõige selle pärast, et hankelepingu alusel peab lepingupartner tagama tänavate puhtuse ning leping sisaldab juba ka autoharja teenust. Kõnealune eelarverida oli mõeldud lisatöödeks vajadusel.”

Kui tänavate autoharjaga puhastamise vajaduse hindas linnavalitsus kahe kolmandiku võrra väiksemaks, siis reostuste ja avariitagajärgede likvideerimine kärbiti eelarvest hoopis. Küsimusele, mis saab siis, kui linnas näiteks õlireostus juhtub, vastas Aringo, et siis taotletakse vastav summa reservfondist.

Sinilippu Pärnu linn sel aastal ei taotle, vett uuritakse vähem ja enamik puudest jääb maha võtmata. Tänavavalgustust ei remondita, munitsipaalkorterites tehakse ainult hädapäraseid remonditöid. Konkurssi “Värvid linna” ei korraldata.

Koolidele ja lasteaedadele jääb hädavajalik

Lisaeelarvega võetakse ära huvikoolide lähetuskulud ja kärbitakse tunduvalt koolituskulusid. Kunstikoolilt ja loodusmajalt tõmmatakse maha igasugused remondivõimalused, tööõpetusmajale jääb aastas 10 000, Kunstide majale 60 000.

Ülejõe haruraamatukogu sulgemisega 1. juulist säästab linn 834 700 krooni. 800 000 sellest on majandamiskulud, ülejäänu kahe inimese poole aasta palk koos maksudega.

Hariduskulusid kärpides lähtus linnavalitsus haridusosakonna juhataja Andrus Haugase sõnutsi sellest, et palkade kallale ei minda, kuid majandamiseks jäävad üksnes ellujäämise kulud.

“Esmalt tõstsime nagu riik neli protsenti palku, siis vaatasime üle kütte, vee, elektri ja muude kohustuslike maksete poole, seejärel arvasime maha juba kasutatud vahendid ja lõpuks jätsime majanduskuludesse ainult ellujäämiseks vajalikud kulud. Pärast vaatasid asutuste juhid kärped üle: kas nendega tuleb aasta lõpuni välja,” tutvustas Haugas lisaeelarve valmimise protsessi.

Haugas tõdes, et investeeringutest võeti maha peaaegu kõik, välja arvatud väike remondireserv. “Lastepäevakodus Trall oli kavas sügisel avada veel üks rühm, kuid nüüd tuleb see edasi lükata,” rääkis ta.

Enamiku lasteaedade jooksva remondi kuluks jäi 30 000 – 35 000 krooni aastas. Haugas ütles, et see raha on mõeldud juhuks, kui kuskilt on värv maas või mõni toru tilgub.

Koidula, Ülejõe, Hansa- ja ühisgümnaasiumi ning Vanalinna põhikooli majandamise eest vastutab Pärnu Koolide Sihtasutus, ülejäänud koolimaju haldavad koolid ise. Sihtasutuse koolidest oli eelmisel nädalal ajalehes juttu, samasugused kärped ootavad teisi koole.

Kui Koidula gümnaasium võib oma töötaja aastaseks lähetuskuluks ette nähtud 500 krooni eest üheks päevaks Lätti saata, siis Rääma põhikoolil ja Raeküla gümnaasiumil pole sedagi võimalust. Nende aastane koolituskulu on null.

Haugase väitel on valdav osa pedagoogide lähetustest seotud koolitamisega ja seetõttu kaetakse lähetuste kulu koolitussummade arvelt.

Nõrgematelt kannatab võtta küll

Ära jääb Rääma põhikooli staadioni renoveerimine. “Küll jäid investeeringute poolele alles koolide autonoomse tuletõrjesignalisatsiooni väljaehitamine, mis eelmisel aastal lasteaedades tehti ja mis sihtasutuse koolides juba olemas on,” ütles Haugas.

Sotsiaalvaldkonnas on kärbitud peamiselt asutuste majandamiskulusid ja mittetulundusühingute toetusi.

Pärnu linn on jõudnud selleni, et peab kokku hoidma nägemispuudega inimeste juhtkoerte kulude, lastelaagrite toetuste ja koolitoidu kompenseerimise arvelt. Raha võetakse vähemaks lasterikaste perede liidult, puuetega inimeste kojalt, Maarjakodult ja teistelt ühiskonna nõrgematelt.