Siret Mägi: See kurjakuulutav Euroopa stabiilsusmehhanism

, Tallinna ülikooli riigiteaduste tudeng (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siret Mägi.
Siret Mägi. Foto: PP

Tänavu juulis valitsuse heakskiidetud Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamise lepingu kritiseerimine on muutunud nii laialdaseks, et seda võiks käsitleda juba kui levivat trendi. Seejuures jäetakse kategooriliselt kõrvale ESMi käsitlemine kui võimalus Eesti riigile.

Hulganisti kriitikat

Iga ESMi kohta käiva artikli all leiab hulgaliselt kriitikanooli ja mida jõhkrama sõnakasutusega kommentaar on, seda parem. Neid kommentaare lugedes tundub kohati, et käib võistlus: kes suudab meie riigi valitsuse kohta andekamaid sõnu tulistada, seda populaarsemaks ehk enim meeldib-nupuvajutusi kommentaar saab.

Samuti on suhtlusvõrgustikus Facebook loodud ESMi vastaseid kommuune, kus leidub juba utoopilisi mõtteid Eestist kui orjarahvast pidavast riigist. Tekib küsimus, kas see kõik pole liialdus? Kas kõik on ikka selle lepingu sisu enda jaoks lõpuni selgeks teinud ja oma peas need plussid ja miinused läbi töötanud või lastakse oma arvamusel kujuneda teiste kriitika alusel? Ilmtingimata on mugavaim viis avaldada mõtteid „kõik on halvasti“, seda ka ilma olukorra sügavama mõtestamiseta.

Euroopa stabiilsusmehhanism on nagu nimigi ütleb Eestile stabiilsuse tagaja, et majanduslikesse raskustesse sattunud euroala riigid ei seaks ohtu euroala kui terviku püsimajäämist ja liikmesriikide, sealhulgas Eesti finantsstabiilsust.

Samuti ei ole välistatud, et vajame ise lähiajal majanduslikku tuge, aga siis tekib küsimus, kust me selle abi saaksime. Praegu ei ole see õnneks eriti suur küsimus, sest tänu osalemisele ESMis on meilgi raskuste korral võimalik saada finantstoetust.

ESMi põhiosa on osutada oma liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel finantsabi, et tagada euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsus. Loomulikult toimib ESM eelkõige kui euroala riikide ühispank, kus majanduslikes raskustes olevatel riikidel on võimalus laenu võtta, et oma majanduslik olukord taas järjele saada.

Loomulikult on ESMi vastuvõtmine tingitud peale eelnevalt mainitud võimaluste seotud teatavate kohustusega Euroopa Liidus eksisteerimise eest. Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on võimalus kasutada Euroopa Liidust tulenevaid majanduslikke ja poliitilisi hüvesid, nagu näiteks vabakaubandus, lihtne liikmesriikidevaheline liikumine, liikmesriikidele eraldatav raha jms.

Euroraha kasutamisega on Eesti eriti edukas, tänu sellele parandatakse meil teid, ehitatakse uusi asutusi, viiakse ellu mitmesugused projekte ning ehitatakse isegi meie loomaaia jääkarudele uued ja uhkemad kodud. Nende näidete põhjal ei ole ime, et Eesti on Euroopa Liiduga liitunud kümne Ida-Euroopa riigi hulgas parim euroraha kulutaja.

See kõik on väga tore, kuid paraku ei saa ükski organisatsioon toimida ühepoolse heategijana. Ma ei taha uskuda, et eestlased ongi nii oma kasu peal väljas olev rahvas, et suudaksime nautida organisatsioonist tulenevaid hüvesid, kui sellele ise rasketel aegadel selja keerame. Euroopa Liidu toimimise aluseks on tema tugevad ja ühtehoidvad liikmesriigid.

Ajab kurjaks

Igati arusaadav, et ajab kurjaks, kui riik maksab Euroopa pankade päästmiseks ulmelisi summasid, samal ajal kui meie õpetajad kurdavad, arstid korraldasid taasiseseisvumisaja pikima streigi ja üldse on paljud ametid ilmselgelt alamakstud.

Samal ajal ei saagi kõiki muutusi homse tulemuse põhjal teha. Kui Eesti oleks ESMi investeerimise asemel kasutanud oma kassareserve streikijate palgatõusudeks (sest kõikide piisavateks palgatõusudeks seda raha niikuinii ei oleks jätkunud), oleks ilmselt mõne aja kõlanud valitsusliikmete kohta veidi soojemates toonides arvamused.

Mõne aja möödudes oleksime aga taas probleemi ees, sest ühekordne palgatõus ei lahenda probleeme, peatselt läheb vaja lisa ja aususe põhimõttel tekib vajadus toetada ka muid ametikohti. ESM pakub meile võimaluse tagada stabiilne ja suuremate tagasilöökideta majandus, mis omakorda võiks välja viia selle järkjärgulise kasvuni.

Samuti ei ole väga mõistlik kriitika selle kohta, et me ei saa enam rääkida Eestist kui demokraatlikust riigist, kus kõrgeim võim on rahval. Seda seetõttu, et eeskätt elame esindusdemokraatlikus riigis, kus meie põhiliseks õiguseks ja kohustuseks on valida endale esindajad, kellele usaldame oma riigi juhtimise.

Isegi kui on raske positiivset tagasisidet osutada, on meie valitsus teinud väga head tööd. Seda näitavad stabiilne majandustase ja peaaegu olematu võlakoormus.

Aru saades, et kriitika ei too just eriti radikaalseid muutusi, peaks võib-olla vahelduseks lähenema teisest küljest ja proovima olukorras näha midagi head. Kui sellest muud paremat ei juhtugi, on vähemalt lootust, et positiivne mõtlemine mõjub parandavalt meie endi enesetundele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles