Rein Randver: Vana traktoriga enam välja ei vea

Rein Randver. Foto: PP

Jälgides, kuidas üks vana traktor alustas reisi Brüsseli poole, tundsin algul hirmu, kas ta ikka nii pika sõidu vastu peab. Ehk peab, sest ettevalmistus oli tasemel ja mõeldud hädavajaliku remondi peale.

Teel olev traktor on märk sellest, kui jõuliselt on Eesti põllumehed hakanud nõudma vanade Euroopa Liidu riikidega võrdseid toetusi. Esialgu ei räägi me veel täielikust võrdsusest, vaid senisest võrdsematest võimalustest. Brüsselis aitab Eesti nõudmisi tutvustada Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar.

Võrdsed tingimused

Riigikogu hakkab kinnitama ühist otsust, mis samuti keskendub otsetoetuste reformimisele ja võrdsustamisele, et ELi siseturul tekiksid lõpuks võrdsed konkurentsitingimused. Euroopal on aeg näidata üles solidaarsust Eestiga, nagu Eesti on korduvalt olnud solidaarne ülejäänud eurotsooni riikidega.

Aastaid tõsist tööd teinud põllumehed on kõigele vaatamata siiani visalt vastu pidanud. Harimata põllumassiive on viimastel aastatel kogu Eestis isegi vähemaks jäänud, see on seotud üleminekuga ühelt tootmissüsteemilt teisele.

Paarikümne aasta eest tekkisid majandite asemele keskmised või väiksemad talud ja tegutsema jäi mõni põllumajanduslik osaühingki. Hiljem olid paljud väiketalud sunnitud tootmise lõpetama, mistõttu hulk maid jäi sööti. Järk-järgult on asutud neid maid uuesti harima.

Paraku maksab euroliit Eestile toetusi mahus, mille määramisel on lähtutud 2003. aasta põllumajandusliku maa kasutamise seisust. Praegu, kui käsil on arutelu ELi ühtse põllumajanduspoliitika tuleviku üle, tahab Eesti koostöös Läti ja Leeduga siingi oma sõna sekka öelda.

Padar on leidnud, et Eesti rohi on niisama roheline kui mujal Euroopas ja Eesti piim on vähemalt niisama valge kui teistes liikmesriikides. Seega peab põllumajandustoetuste ühtlustamise tempo muutuma senisest märksa kiiremaks. Eestile praegu pakutava 58 protsendiga euroliidu keskmisest toetustasemest ei saa kuidagi rahul olla. See on selgelt liiga madal ja konkurentsi moonutav number.

Iga riik on omamoodi

Praegu käib võitlus käib selle nimel, et ELi eelarve aastateks 2014–2020 arvestaks Balti riikide põllumeeste seisukohtadega. Samuti ei lepi me kavandatava nõudega jätta seitse protsenti toetusõiguslikust maast sööti, mille eesmärk on taastada ja säilitada looduslike koosluste elupaiku.

Eestile ei ole niisugune kohustus kuidagi põhjendatud. Meie puhul on aluseks 2003. aasta, kui kasutusest oli väljas ligi 300 000 hektarit põllumajanduslikku maad. Meie seis on hoopis vastupidine: Eestis on veel küllalt maad, mida harida.

Eestis on iga elaniku kohta põllumaad umbes kaks korda enam kui ELis keskmiselt. Tänu suurele maaressursile ja pikaajalistele traditsioonidele on meie põllumajandus tugeva potentsiaaliga. Juba praegu toodetakse teravilja ja piima kaugelt üle sisevajaduse.

Suures osas oleme võimelised tagama oma toidujulgeoleku. Samal ajal annab põllumajandussektor 3,2 ja toiduainetööstus 3,5 protsenti tööhõivest. Viimasena mainitu toodang moodustab 14,4 protsenti töötleva tööstuse kogutoodangust ja kaheksa protsenti tööstustoodangu ekspordist. Tugev põllumajandussektor toetab kogu maaelu, aidates kaasa elu säilimisele maapiirkondades.

Päevinäinud Belarusi Brüsselisse viimine võimaldab oma häält paremini kuuldavaks teha. Põllumehed ei väida Euroopa südames, et nad pole põllumajandusmasinate soetamiseks abi saanud. Nende üks sõnumeid on, et jätkuvalt peavad paljud talud ja osaühingud tööd tegema amortiseerunud masinatega, mis varsti enam välja ei vea.