TÜ raamatukogu pääses DDRi aknaist

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatukogu hõbedane ventilatsioonikamber näeb välja nagu kosmoselaeva mootoriruum vanas ulmefilmis.
Raamatukogu hõbedane ventilatsioonikamber näeb välja nagu kosmoselaeva mootoriruum vanas ulmefilmis. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli raamatukogu uus läbinisti hõbedakarva ventilatsioonikamber vääriks kindlasti ventilatsioonisaali nime. Endine hämar, tolmune, tilkuv ja asbestist pakatav ruum särab nagu prillikivi.

Varakevadest jõulukuuni veeti Tartu Ülikooli raamatukogust välja 2500 tonni lammutusjäätmeid. Selle hulka pole arvatud sadu Saksa Demokraatliku Vabariigi päritolu alumiiniumaknaid, mis said ette vaid mõni kuu enne selle sotsialistliku riigi kadumist Euroopa kaardilt.

«Vastupidavad aknad olid,» leidis raamatukogu direktor Malle Ermel ümbersulatusse saadetuile häid sõnu. «Aga Eesti kliimasse liiga külmad, tihenditeta. Raamid õhkasid kohutavalt külma. Vähe sellest – need lausa tuiskasid läbi.»

Lumetriibuliste lugemissaalide ja kabinettidega on nüüd lõpp. Samuti pangede paigutamisega läbitilkuvate lagede alla, mis tõendab, et 1997. aastal raamatukogu katusele tehtud kapitaalremont oli halvas mõttes säästuremont.

«Siis pandi katuse soojustuse peale ainult üks kattekiht, nüüd on kattekihte kaks,» märkis raamatukogu majandusjuht Martin Polikarpus. Kõlab kilplaslikult, aga Polikarpuse kinnitusel peeti raamatukogu ehitusel kavalaks nõksuks teha katusealust soojapidavamaks tuhaplokkidega.

«Enne langes katuse ühele ruutmeetrile 330 kilo koormust, nüüd ainult sada kilo,» selgitas Polikarpus moodsate isolatsioonimaterjalide edemust Brežnevi-aegsete ees.

TÜ raamatukogu küttesüsteemi, ventilatsiooni ja katuse ümberehituseks ning akende-uste vahetuseks kulus umbes pool miljonit eurot algselt kavandatust enam – kokku ligi kuus miljonit eurot.

Selle taustal võib tunduda kummaline raamatukogu direktori Malle Ermeli fraas, et tehtud sai alles esimene samm raamatukogu tehnosüsteemide ajakohastamiseks.

«Jätkame tööd selle nimel, et raamatukogu jõuaks 21. sajandisse,» lausus Ermel ega pidanud silmas vaid seda, et teine ja kolmas lugemissaal näevad ikka veel välja nagu pärast vandaalide rünnakut. Aprillini vältav remont on seal alles algamas.

Uuendamist vajab ka raamatukogu 30-aastane elektrisüsteem, mis Martin Poli­­kar­­puse tõdemusel pole küll veel nii näru, et tüütaks igapäevaste lühiühendustega.

Veel eeldaks nüüdisaegne raamatukogu jahutussüsteemi, et külastajad ja töötajad ei peaks suviti higistama ligi 30-kraadises leitsakus.

«Eks paista, kui tuleb taas soe aeg, kuidas siis õhk on,» väljendas Martin Polikarpus ühtaegu põnevust ja pelgust. Raamatukogu majandusjuht võib loota, et uus võimsam ventilatsioonisüsteem tagab suvekuumas siiski parema sisekliima kui vana.

Hõbedasi jämedaid õhutorusid vonkleb lae all küll nagu usse pesas.

Kolmanda korruse lõunapoolsete kabinettide kaitseks päikesekiirguse eest leidis raamatukogu efektse ning loodetavalt ka tõhusa lahenduse: hiigelakende ette langevad automaatselt elektrilised ribakardinad niipea, kui päike hakkab klaaspinda lõõmutama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles