Maanteeameti tellimusel sõidu- ja veoautojuhtide seas korraldatud küsitlusest selgus, et kui suurte maanteede olukorraga jäävad juhid üldiselt rahule, siis hoopis teist meelt on nad väikeste riigiteede suhtes.
Veokijuhtidele ei meeldi kitsad ringteed
Uuring näitab, et viimasel neljal aastal on autojuhid Harju- ja Tartumaa teede kõrval enam kiitnud Pärnumaa sõiduolusid. Ehkki üldiselt olid veoautojuhid kriitilisemad, siis Pärnumaa teedega jäid just suurtel maanteedel sõitvad rekka-juhid sõiduauto rooli keerajaist pisut rohkem rahule.
Siinsetest teedest pälvis enim pahameelt ebatasane tee Viljandi ja Pärnu vahel ning Rakvere–Pärnu teed nimetas mõni sõitja koguni kõige hullemaks.
Kitsad ringid
Viimaste aastate mahukad teedeehitustööd on osa sõidukijuhtide arvates teed hoopis ära rikkunud. “Veoautodele on vastuvõtmatud ringikesed ja saarekesed, arvestatud on ainult sõiduautodega, rekka’d ei mahu kuhugi. Suure autoga on ringi peal võimatu keerata,” kõlasid autojuhtide kommentaarid.
Hinnang suvisele teehooldusele, näiteks aukude ja pragude remondile ning teemärkide korrasolekule, oli suhteliselt tagasihoidlik. Kui veel kahe aasta eest oli 80 protsenti vastanutest suvise teehooldusega rahul, siis möödunud suvel oli sama meelt 66 protsenti sõidukijuhtidest ja vaid 55 protsenti veokijuhtidest.
Veoautojuhid, kes andsid hinnangu “väga halb”, tõid palju esile probleeme märgistustega: ühelt poolt nende puuduse remonditööde ajal, teisalt nende olemasolu hulk aega pärast tööde lõppu. “Pean konkreetselt silmas Pärnu maakonda: teetööd olid ammu lõppenud, ikka oli “30” märk üleval. Samuti ei kontrollinud seal keegi, kuidas tegelikult sõidetakse,” rääkis üks juhtidest
Veel rääkisid veoautojuhid: “Killustik, mis jäetakse mitmeks nädalaks tee peale, on Soomes lausa kuritegu. Kruusateid hakatakse hööveldama paduvihmaga, see on täiesti vale. Kui kruus on kuiv, on väga raske hööveldada ja mugavusest hööveldataksegi märjaga. Sellist tööd on mõttetu teha.”
Kõik riigimaanteedel sõitvad juhid sooviksid, et teeaukude parandamiseks kasutataks kvaliteetset materjali, nii kestaks tehtu kauem. Samuti peaksid tööd olema tehtud laitmatult ja õigete ilmaoludega.
“Auke parandatakse enamasti vihmase ilmaga, mis nullib tulemuse, kahe–kolme päeva möödudes on samasse kohta tekkinud juba suurem auk. Pärast aukude parandamist tekib asemele muhk – täiesti arusaamatu töötulemus,” polnud küsitletud juhid rahul.
Veoautojuhid tunnevad suurt puudust teeäärsetest raskeveokite parkimisplatsidest, kuivkäimlatest ja prügikastidest. Samuti sooviksid roolikeerajad, et kiiruskaamerate ees oleks tabloo, mille järgi saaks oma sõidukiirust kontrollida ja püsikiiruse paika sättida.
Kogenud kihutavad vähem
53 protsenti meestest ja 47 protsenti naistest väitsid, et peavad peaaegu alati lubatud sõidukiirusest kinni. Piirangust kinnipidamine kasvab sõidukijuhtide vanusega. Enamikul lubatud kiirusega sõitjatest on juhistaaži üle kümne aasta. Tavaliselt moodustavad kuni kümme kilomeetrit tunnis kiiremini sõitvatest sõidukijuhtidest valdava osa mehed – 67 protsenti. Mida enam kiiruseületamine kasvab, seda enam suureneb kihutajate seas meeste hulk.
Suviste liiklusõnnetuste peapõhjusena näevad sõidukijuhid mõtlematut möödasõitu, nii arvas kolmandik vastanuist. Järgmiste põhjustena nimetati sõiduoludega sobimatut kiirust ja väsinuna, joobes või pohmeluses juhtimist. Samuti noori vähese kogemusega juhte, kelle kasutuses on küll võimsad autod, kuid kes ei oska arvestada tee- ega ilmaoludega.