Mandariinisõpradel on käes aasta magusaim aeg. Erinevalt teistest puuviljadest ei tule paljudel tsitrusi koorima asudes pähegi neid esmalt pesta. Ometi tasub seda tuhandete kilomeetrite tagant kohale jõudnud ja paljude käte vahelt läbi käinud viljadega teha.
“Alati on soovitav kõiki puu- ja köögivilju enne tarvitamist pesta, olenemata sellest, kas neid süüakse koorega või ei, kuna pesemine aitab mustuse ja bakterite vastu,” rääkis veterinaar- ja toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Kaja Sepper.
Koorides oma näppudega bakteritega kaetud mandariini, pistame kohe viljaliha suhu ja ongi võimalikud haigustekitajad kõhus. Pesemata vilja söömisest tingitud haigestumine ning selle tunnused ja peiteperiood sõltuvad küll konkreetse inimese organismi vastuvõtlikkusest ja haigusetekitajatest, kuid levinuimad sümptomid on palavik, kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine. Pole just meeldivaim viis jõuluaega mööda saata.
Mustus kaob, mürk jääb
Laias laastus teatakse, et puuvilju, samuti salatimaterjali tuleb pesta pisikutest ja taimekaitsevahenditest lahtisaamiseks. Pesemise või leotamise kohta on jagatud isesugust nõu, kuid Sepperi sõnade järgi on puu- ja köögivilja otstarbekaim pesta jooksva vee all. “Pesemine ei pruugi olulisel määral vähendada taimekaitsevahendite jääke, kuna olenevalt sellest, millise taimekaitsevahendiga tegemist on, paiknevad need viljas erinevalt. Küll aitab pesemine edukalt mustuse ja bakterite vastu,” selgitas ta.
Kui mustuse saame korraliku pesemisega maha, siis osa taimekaitsevahendeid sööme viljadega paratamatult sisse.
“Taimekaitsevahend, mille kasutamine on lubatud, ei kujuta endast ohtu inimese tervisele,” rõhutas Sepper. “Nende mõju inimese tervisele on teaduslikult uuritud ja jõutud järeldusele, et teataval määral ehk piirnormiga võrdses koguses võivad need toidus sisalduda inimese tervist kahjustamata.”
Enamik välismaiseid õunu on kaetud vahaga, mis ei pruugi jooksva veel all loputamisega maha tulla. “Kuna vaha ei ole inimesele seeditav, võib see väga tundlikel inimestel ärritust esile kutsuda. Tavaliselt piisab puuviljade pesemisest jooksva vee all, kuid õunu võib ka koorida,” soovitas Sepper.
Internetist leiab muu hulgas soovitusi puuvilju esmalt pikalt soojas vees leotada või soodaga nühkida ja seejärel veega pesta, nii pidavat neilt eemaldama vaha ja taimekaitsevahendid.
Sepper tõdes, et kuna taimekaitsevahendite jäägid peituvad puuviljas eri kohtades, saab pinnatöötlusvahendid pesemisel küll maha, kuid puuviljas võib endiselt leiduda jääke neist taimekaitsevahenditest, millega taime pritsiti kasvamise ajal.
Viinamari ja tsitrus
Kõige sagedamini on hoiatatud viinamarjade ja tsitruste “mürgisuse” eest ja nõrgema organismiga inimestel ei soovitata neid palju süüa.
Sepper rääkis, et kuna viinamarjade ja tsitrusviljade kasvatamine on kahjurite esinemise tõttu keeruline, kasutataksegi nende puhul rohkem taimekaitsevahendeid, seetõttu leidub just neis viljades tõepoolest enam mitmesuguste kemikaalide jääke. “Kui toidus tuvastatakse taimekaitsevahendite jääke, ei pruugi olla tegemist kohe rikkumisega, sest kaitsevahendite jäägid on toidus lubatud normi piires ja sellega võrdne kogus jääke on inimese tervisele ohutu,” kinnitas ta. “Piirnormid on üldjuhul selle jäägi kahjuliku mõju avaldamise määrast kümneid kuni sadu kordi väiksemad, et arvesse võtta ka tundlikke tarbijagruppe, nagu lapsed, allergikud, rasedad ja vanurid.”
Neile, kes pelgavad kaugelt toodud vilju süüa, kinnitas Sepper, et meie poodides müüdavad puuviljad on ohutud ja oma igapäevaste järelevalvetoimingute käigus saab veterinaar- ja toiduamet selle kohta pidevat kinnitust.