Selle pealkirja all vastulause kirjutamise vajadus tõusis läinud aasta 14. augustil pärast Teet Roosaare kirjutise “Suur-Sepa tänav kaevatakse praagi parandamiseks üles” ilmumist. Seda tendentsliku, ühepoolse kallutatud teemakäsitluse tõttu, kus oli ilmne soov näidata teatud isikuid pahatahtlikus valguses, sealhulgas siinkirjutajat. Jätsin seekord, lähtudes vanade eestlaste tarkusest.
7. aprilli Pärnu Postimehes avaldatud artiklis linnaettevõtete juhtorganite töötasudest on teenimatult jäetud püünelt välja sinna kuuluvad juhid ja upitatud mind, kasutades valeinformatsiooni, kõrgele pjedestaalikohale. Peale selle on kulutanud leheruumi minu kunagise töökoha töötasu ja sellega seonduva kommenteerimiseks. Kahjuks on antud jällegi ühepoolseid, mitteterviklikke hinnanguid.
Kas loo autor ei näe siin vastuollu minekut hea ajakirjandustava ja rahvusvahelise ajakirjanike föderatsiooni eetikakoodeksiga, eriti punktidega 2 ja 4, mis ütlevad, et “ajakirjaniku esmane kohus on austada tõde ja avalikkuse õigust tõele” ning “ajakirjanik teavitab ainult nende faktide valguses, mille allikad on talle tuntud”?
Tõde on, et minu kuutöötasu oli kogu AS Pärnu Vees töötamise aja kestel 46 000 krooni, ei mingeid lisatasusid. See oli korralik tasu pingelise töö eest. Kust on produtseeritud artiklis toodud summa 54 761 krooni, mis on vale, seda teate teie.
Kui vaadata asja teist poolt, oli see kuupalk ligi 20 protsenti väiksem, kui maksti samade funktsioonide täitmise eest juba 2005. aastal toonasele tegevdirektorile Jüri Rahule ja finantsjuhile Jane Metsale. Praegu samu ülesandeid täitvatele juhatuse esimehele Garri Suugile ja finantsdirektor Taimi Vilgasele makstavatest tasudest oli see palgasumma arvatavasti 1,7 korda väiksem, sellele lisanduvad absoluutselt mittevajaliku ametiauto kulud finantsjuhi ametikohal. Selline pillamine vohab, kui ametikohti komplekteeritakse põhimõttel “kurttumm ja pime teekäija“, peaasi, et oleks poliitilisest siseringist. Õigustatud on linnapea arvamus, et nõukogu lähtus ettevõtte huvidest minuga lepingut sõlmides.
Minu lahkumishüvituse suurus oli kaheksa kuupalka. Omades küllaldast ettekujutust linna juhtfiguuride tegutsemisstiilist, oli sellekohase sätte kirjutamine teenistuslepingusse paratamatu.
On taunitav, kui meedia kaudu võimendatakse kallutatud hoiakuid ja jagatakse väärinformatsiooni. Seeläbi saab kahjustatud meediaettevõtte usaldusväärsus, rääkimata kahjust ajakirjaniku mainele.