Õpetajaid jääb nagu lapsigi üha vähemaks

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainus täiskohaga õpetaja Ly Põldur pluss kolm õpilast võrdub Massiaru algkooliga, Pärnu maakonna väikseima haridusasutusega.
Ainus täiskohaga õpetaja Ly Põldur pluss kolm õpilast võrdub Massiaru algkooliga, Pärnu maakonna väikseima haridusasutusega. Foto: Ants Liigus

Eesti hariduse infosüsteemi andmete kohaselt on aastaid üpris stabiilsena püsinud Pärnumaa õpetajate arv langenud alla tuhande, olles 10. novembri seisuga 982.

2007/2008. õppeaaastal oli õpetajate arvuks 1066, 2008/09. õppeaastal 1050, 2009/10. õppeaastal 1028 ning 2010/11. õppeaastal 1003.

„Viimased viis aastat on vähenemine olnud nii 20–30 vahel ja kui arvestada, et maakonna õpetajate keskmine vanus on 47,8 aastat, on osa neist kindlasti läinud pensionile, aga täpsemalt sellist arvestust ei peeta,” märkis Hede Martšenkov, Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja.

Ehkki number pole rõõmustav, ei ole selle taga veel sotsiaalset probleemi, sest tänapäeval ei sunni elu mitte ainult autojuhti või treialit õppima uut ametit, vaid paratamatu ümberõppe vajaduse ees seisavad erialase tööta jäänud pedagoogidki.

„Meil kõigil on ju nii, et peame kogu elu ümber õppima ja vaatama, mis meist saab, enam pole midagi püsivat,” nentis maakonna haridusjuht.

Liiati oleks lihtsameelne loota, et äsjase rahvaloenduse andmetel viimase tosina aasta jooksul 8628 inimest kaotanud maakonnas võiks säilitada senist koolivõrku senise õpetajate hulgaga.

Küll tuleb peljata seda, et koolivõrgu edasise koomale tõmbamise ja õpetajate arvu kahanemisega võib kaasneda koolides antava hariduse taseme langus.

„Jada läheb nii, et esmalt väheneb laste arv, siis langeb klassi täitumus ja väheneb klassikomplektide arv,” tõdes Martšenkov. „Edasi tuleb õpetaja töötamine osakoormusega, siis langeb kvalifikatsioon ja siit ei ole raske edasi mõelda: kui õpetaja kutsemeisterlikkus langeb, jätab paremat soovida ka õpitulemus.”

Õnneks on rahvusvahelised PISA-testid vähemalt seni näidanud, et Eesti kuulub nende riikide kategooriasse, kus lapse sotsiaalne keskkond ja kooli asukoht ei määra õpitulemust.

Tühjad lubadused

Kas see tulevikuski nii saab olema, näitab aeg. Eriti arvestades maakonna haridusjuhi väidet, et üha enam tõusevad Pärnumaal hinda universaalid.

„Maakonnas on pigem see tendents, et ühe-kahe aine õpetaja muutub haruldaseks,” märkis Martšenkov. „Koolid on nii väikesed, et paratamatult tuleb õpetajal koormuse saamiseks anda mitut ainet.”

Kuigi Pärnu maakonnas peetakse koolivõrgu reformimisega pausi, nii et järgmise ehk 2012/2013. õppeaasta järel kujuneb veel Tali põhikool algkooliks ja Audru keskkool taandub põhikooliks, ei tähenda see kaugeltki Pärnumaa koolivõrgu reformimise lõppu.

Üpris pea algab Pärnu linna üldhariduskoolide võrgu optimeerimine ja ega maakonna praegunegi koolivõrk uutmise tuultest puutumata jää.

Kui kooli töö lõpetamine või reorganiseerimine on kohaliku omavalitsuse võimuses, siis noorte ja võimekate õpetajate kooli jõudmine mitte, see ripub ära siiski riigist.

Paraku ollakse 2008. aastal heaks kiidetud „Eesti õpetajahariduse strateegia 2008–2013” eesmärkide täitmisega sealmaal, et ürikus toodud sõnad ongi sõnadeks jäänud.

Iseäranis uute noorte õpetajate vajadusest ajendatud lubadus, et õpetajakutse on aastaks 2013 ühiskonnas väärtustatud ja köitev, või punkt, et õpetajal on samaks 2013. aastaks ühiskonnas väärikas positsioon.

Noor ei tule kooli

„See on kõige teravam probleem, et noori ei tule peale,” tunnistas Pärnu maakonna haridusjuht. „Viimased aastad on olnud nii, et otse kõrgkoolipingist tuleb üks, kaks või kolm, mitte enam.”

Ometi on ülikoolis õpetajakutse omandanule, kui ta hoopis muus ametis tööle asub, Martšenkovi ütlust mööda raske etteheiteid teha, sest noored on oma valikutes praktilised ja õpetaja palgaga on raske elu alustada, saati veel peret luua.

„Selge on, et kõik maakoolid kinni ei lähe, ja nii tuleks juba praegu hakata mõtlema, kuidas maale kvalifitseeritud õpetajat saada,” tundis Pärnu maakonna haridusjuht juba praegu muret, et pilt Pärnumaa hariduspõllust ka tulevikus ei muutuks.

Pärnu linna haridusvõrgu terendava reformiga seoses tõdes Pärnu rae haridusnõunik Katrin Uutsalu, et uutmise mõjust õpetajaskonnale rääkimiseks pole aeg küps.

„Üldpaanis võib öelda, et muutused õpetajate osas võivad tulla, kuid need sõltuvad eelkõige suurenevast vajadusest klassiõpetajate (I-VI klass) ja vähenevast vajadusest gümnaasiumiõpetajate järele,” märkis Uutsalu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles