Võlanõustamise teenust on kavas laiendada

Võlanõustaja Anne Rähn. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus kavatseb võlanõustamise teenust laiendada, suurendades võlanõustaja vastuvõtu aega ja hakates tegema ennetustööd.

Kevadel võitles volikogu liige Krista Nõmm välja selle, et 1. juulist hakkas Riia maantee 70 asuvas erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskuses teisipäeviti soovijaid vastu võtma võlanõustaja, kes pakub abi laenumülkast väljarabelemiseks. Nüüd tegi Nõmm järgmise aasta Pärnu eelarvekava arutamisel ettepaneku suurendada võlanõustaja vastuvõttu 20 tunnile nädalas ja hakata tegema ennetustööd, millega linnavalitsus nõustus.

Tänavu kulutab Pärnu linn võlanõustamiseks 3000 eurot. Järgmisel aastal kavatseb linnavalitsus selleks kasutada 35 000 eurot, mis võimaldab tunduvalt enam korda saata.

Nelja kuuga 67 inimest

Lepingu alusel sotsiaalosakonnale võlanõustamisteenust pakkuva Anne Rähni andmetel on esimese nelja kuu jooksul võlanõustaja juures käinud 67 inimest. Neist vaid viiele–kuuele leiti kohe lahendus, enamikuga jõutakse tulemusteni alles neljandal-viiendal kohtumisel.

“Peamiselt on tegemist väga keeruliste juhtumitega, mil kliendil on peale ühe–kahe põhivõla veel neli kuni seitse kiirlaenust tulenevat võlgnevust. Eriti tähelepanelikku lähenemist nõuavad buumiaegsed eluasemelaenud, kus võlgnikud kaotavad sundmüügis eluaseme, kuid üles jääb veel väga suur laenujääk, mida ei suudeta maksta,” rääkis Rähn.

Ühe sellise juhtumi puhul on kohus menetlusse võtnud eraisiku pankrotiavalduse, teise avaldus on koostamisel ja mitu klienti on käinud vastavasisulisel konsultatsioonil. Paljudel juhtudel on võlanõustaja abiga pankade ja inkassofirmadega kokkuleppele jõutud maksegraafikute koostamiseks.

“Enamik konsultatsioonile tulnud klientidest on motiveeritud oma võlgnevusi tasuma, kuid sageli ei jätku neil jõudu laenumülkast pääsemiseks,” ütles Rähn.

Pingutajat tuleb aidata

Rähni hinnangul on oluline vastuvõtuaegu pikendada ja pöörata suuremat tähelepanu ennetustööle. “Rohkem tuleks korraldada infopäevi ja ümarlaudu ning teha muud teavitustööd selleks, et koostöös eri institutsioonidega finantsteadmisi inimesteni viia. Finantsteadmised on need, mis annavad inimestele oskuse rahaasju mõista ja oma sissetulekuid kavandada ning õpetavad säästma ka väiksemate sissetulekute puhul,” lausus Rähn.

Rähni jutu järgi vajavad võlanõustaja abi eelkõige lastega pered, noored töötud, eakamad üksikud pensionärid ja puudega inimesed.

“Ülemäärane võlgnevus, rääkimata pikaajalisest vaesuses elamisest, mõjutab inimese väärtushinnanguid, kõigutab usku enesega toime tulla ja on suuresti eelduseks langeda sotsiaalsesse tõrjutusse,” rääkis Rähn.

“Seetõttu ongi väga oluline nõustamisteenuse kättesaadavus neile, kellel veel on säilinud sissetulek ja eluase ning kes on motiveeritud olukorda lahendama. Ühiskonnale tuleb odavam luua nõustamissüsteem ja leida vahendid võlgnike õigeaegseks abistamiseks kui hiljem maksta sotsiaaltoetusi ja ravikulusid sotsiaalselt abitutele inimestele,” lisas Anne Rähn.