1. Rongiliiklus Pärnuga on jätkuvalt vajalik, kuid on teada-tuntud tõde, et rongide sõidugraafikud, liikumise kiirus ja tee kvaliteet ei rahulda inimeste nüüdset mobiilsusvajadust.
Kommentaar: Rongiliikluse kolm aspekti
/nginx/o/2016/01/20/4890215t1h864d.jpg)
19. detsember 2012, 09:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2. Raudtee rekonstrueerimine on hädavajalik, et tõsta rongi liikumise kiirust, mis omakorda loob eelduse uute rongide kasutuselevõtuks. Pärnu-Lelle lõigu ajakohastamine on olnud kavas, kuid sõltub otseselt Rail Balticu (RB) arengutest. Kas uue raudtee tulekuga jääb vana kohalikuks otstarbeks alles / kas koridorid hakkavad osaliselt kattuma?
Viimane peaks lahenduse leidma RB teemaplaneeringu käigus. Juhul kui RB ehitust ei alustata 2019–20, tuleks Pärnu-Lelle 2013–14 ikkagi rekonstrueerida ja 2014 tulla liinile uute diiselrongidega. Selline põhimõtteline kava kajastub ka praegustes maakonna arengudokumentides: näiteks Pärnumaa arengustrateegia 2030+ lähiaastate tegevuskavas aastateks 2011–13(14) punkt 5.2.)
3. Sõidugraafikute muutmisest on mõistlik rääkida, kui punktis number 2 osutatud kitsaskohad on kõrvaldatud.