Ööistungid kui demokraatia proovikivi

Taavi Pukk
, Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Pukk.
Taavi Pukk. Foto: PP

Tuleva aasta riigieelarve menetlus sai meedias märkimisväärset tähelepanu. Kõige olulisemaks pean just seda, et koalitsioonierakondadel ei õnnestunud menetlust kiirkorras ja vaikselt läbi viia, vaid tuli jagada põhjalikke selgitusi, miks üht valikut teisele eelistatakse.

Astmeline maksusüsteem

Loomulikult ei olnud Reformierakonna ja IRLi saadikutele asjade selline käik meeltmööda ja otsiti võimalusi obstruktsiooni kritiseerimiseks ja mahategemiseks.

Veel vähem meeldis neile Keskerakonna ettepanek langetada elektriaktsiisi, leevendamaks 2013. aastal ees ootavat elektrihinna tõusu. Elektriarve kasvu alanemine kodude jaoks veerandi võrra on kõigi kodude võit. Peamine on siiski asjaolu, et kui hoiame ettevõtetele elektrihinna kontrolli alla, siis hoiame tagasi kaupade ja teenuste hinnatõusu.

Üks levinuim valeväide, mida elektriaktsiisi langetamise ettepaneku ründamiseks kasutati, oli see, et aktsiisi langetamine tooks astmelise tulumaksu ja ühtlasi kõigi inimeste maksukoormuse kasvu.

Tegelikkuses see nii pole, sest Keskerakonna nägemuses hakkaks astmelise maksusüsteemi puhul rohkem maksma inimene, kelle brutotulu on üle 1500 euro kuus.

Statistikaameti andmetel ei teenitud Eestis 2011. aastal üheski sektoris keskmist brutopalka 1500 euro lähedalegi. Niisiis on väide “kõigi maksukoormus tõuseb” üsna asjatundmatu.

Oma muudatusettepanekute katteallikana pakkus Keskerakonna fraktsioon välja hoopis maksu- ja tolliameti töö tõhustamise. Maksu- ja tolliamet on hinnanud, et 2011. aastal jäi kogumata üle 400 miljoni euro makse, see on nn maksuauk, mis tuleneb maksupettustest ja maksudest kõrvale hiilimisest.

Maksuamet ise on hinnanud, et neile eraldatud üks euro toob riigile sisse kümme eurot. Seega Keskerakonna fraktsiooni pakutud 5 miljoni euro eraldamine annaks prognoosi kohaselt riigi tuludesse täiendavad 50 miljonit eurot.

Elektriaktsiisi 4,5kordne langetamine Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani oleks riigieelarvele 24 miljoni euro suurune kulu.

Veel tasub mainida Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid riigieelarve kolmandaks lugemiseks, mis puudutavad reformierakondlastest MISA raha eest vändatud filme. Nimelt leiame, et selline rahakasutus on ebaotstarbekas ega aita kaasa eesmärgipärasele kasutamisele ehk lõimumise edendamisele. Raha tagasimakse tuleks suunata hoopis Narva linna lasteaedadele eesti keele õppeks.

Veel rääkisid koalitsioonisaadikud sellest, kuidas ööistungitega toimub rahvaesindajate kurnamine, demokraatia ja parlamentarismi õõnestamine. Selline retoorika teeb aga demokraatiale kindlasti rohkem liiga kui venitamistaktika kasutamine.

Keskerakond tegi korduvalt Reformierakonnale ja IRLile ettepaneku jõuda kompromissile, kuid seda ei tahetud põhimõtteliselt toetada. Obstruktsiooni kasutamine riigieelarve menetlemisel oli võrdlemisi paratamatu, sest koalitsioonierakondade teerullipoliitika ei pakkunud mingeid teisi võimalusi.

Opositsiooni 96 muudatusettepanekust eelarve teiseks lugemiseks ei sobinud ükski. Üheksast muudatusettepanekust kolmandaks lugemiseks ei sobinud samuti ükski.

Tark valitsus otsustab ise?

Arutlemine, kas eelarve peaks kiirema menetluse nimel siduma valitsuse usaldushääletusega ja piirama eelnõude arutelul vaheaegade võtmist, sõnavõttude ja küsimuste arvu, ei ole riigimehelik.

Kui opositsioon nii kõva häälega eelarve vastu protestib, siis järelikult on midagi tehtud valesti. Opositsiooni jõumeetoditega vaikima sundimine ei ole kindlasti Eesti jaoks lahendus.

Nii võib tekkida olukord, kus parlament saadetakse “pikale puhkusele“ ja tark valitsus otsustab kõik ise ära. Usun siiski, et meedia ei lase sel juhtuda. Sest mõistetakse, et just need viis unetut ööd parlamendis testisid meie demokraatia tugevust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles