Enne kui kevadpäike meie päevad taas pikemaks ja valgemaks teeb, tuleb meil rinda pista karmide talveoludega. Selleks, et see aeg oleks võimalikult ohutu, tuleb erilist tähelepanu pöörata eelkõige nähtavusele. Alustada tuleks iseendast.
Liilia Mänd: Pime aeg – hirmutav või rõõmustav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodust lahkudes mõelge, kas olete nähtav ka teistele liiklejatele. Selles aitab teid nõuetekohane ja kvaliteetne helkur. Vahet ei ole, kas olete jalakäija või sõidukijuht, mõlemad peavad olema teistele nähtavad. Kes helkuriga, kes ohutusvestiga. Liigeldes kelgu või lapsevankriga, kontrollige, et needki oleksid varustatud õigete valgusallikatega. Jalutades lemmikloomaga, tasub mõelda ka tema nähtavusele. Nähtavus puudutab liiklejaid ka teise nurga alt – autoga liiklejad kipuvad ise unarusse jätma oma vaatevälja. Seepärast meeldetuletus – hoolitsege selle eest, et teie neljarattaline oleks puhastatud lumest ja jääst, tuled ja pidurid töökorras. Siis märkate ka helkureid ja saate alati õigeaegselt reageerida.
Õhtusel ajal ja öötundidel tänavatel liikudes on mõistlik läbi mõelda oma teekond ja kindlasti ka seltskond, kellega koos ollakse. Kokkulepped ja ühiselt läbimõeldud reeglid aitavad vältida arusaamatusi ja õnnetusjuhtumeid. Teekond ei pea olema kõige lühem, vaid pigem võimalikult hästi valgustatud ning tuttav. Peolt koju jõudmiseks tuleks võimalusel kasutada ühistransporti või taksoteenust.
Ka pargis mängides vajab laps järelvalvet
Võõrastega suheldes tasub olla tähelepanelik ja ettevaatlik. Eriti kehtib see eakate ja väikeste laste kohta. Parkides, mänguväljakutel ja kelgumäel on küll tore ja vahva talvemõnusid nautida, kuid samas ei tohi unustada, et need on pimedal ajal ka pahalaste „mängumaaks“. Väiksemaid lapsi ei tasu järelvalveta mängima lubada. Olgugi, et kaaslasteks võivad olla vanemad sõbrad ja räägitu põhjal on teada ka mängimispaik, tuleb lapsevanematel kindlustada laste ohutus nii koha (veekogud, võõrad ja valveta territooriumid) kui aja mõttes. Olge nõudlikud kokkulepete osas. Kui olete lapsega kokku leppinud kohtumisaja või -koha, siis sellest peaks laps kinni pidama. Teadmine, kuidas vajadusel abi otsida ja julgus abi küsida on ülerääkimist ning julgustamist väärt. Leidke aega üle korrata tõed ja arutleda käitumise üle, mis aitavad õigesti käituda, kui midagi ootamatut juhtuma peaks.
Pürotehnika nõuab hoolikat suhtumist
Nii ilu kui valu toovad mõnusasse talveaega pürotehniliste toodete kasutamine, tihti just väärkasutamine. Teadmiseks kõigile, et pürotehnilisi tooteid, millega kaasneb kestev või korduv teist isikut häiriv müra- või valgusefekt ei või kasutada kella 22st kuni 6ni, puhkepäevale eelneval ööl südaööst kella 7ni. Keeld ei kehti uusaastaööl.
Palju segadust on tekitanud paugutite kasutamine ja jaemüük, mis on alates 2010. aastast keelatud. Pauguti on seaduse kohaselt teravaid kilde mitteandvasse mittemetallist kesta paigutatud pürotehniline toode, mis laengu süttimisel tekitab peamiselt heliefekti (paugu).
Pürotehniliste toodete ostjatele olgu südameasjaks, et tooteid võib osta ainult selleks vastavat luba omavast müügikohast, mitte turult või suvaliselt isikult tänavalt. Pürotehnilisele tootele peab olema märgitud toote nimetus, tootja või importija nimi ja aadress, vanusepiirang kasutamisel, toote ohtlikkuse kategooria, ohumaa, kasutus- ning käitumisjuhend. Lapsevanematele soovitus, et lapsi ei maksa toodete kasutamise juurest päris ära ajada, vaid pigem õpetada ja juhendada neid ning lubada katsetada lastele eakohaste toodetega, näiteks säraküünlad, tossupommid, paber- ja litrikahurid vms. Nii õpib laps ohutult silmailu pakkuvast rõõmu tundma.
Hoia ennast ja oma kaaslasi
Kontrollides ise olukordi ja hoolides sind ümbritsevast, suudame hoida ja kaitsta iseennast, oma vara, ja lähedasi. Sündmused elust enesest näitavad, et see polegi nii keerukas. Tuleb vaid olla hooliv ja sa näed ning märkad rohkem. Tuleb olla arukas ja sa suudad ära hoida enamik õnnetusi. Tuleb julgeda sekkuda ja me saame paljuski üksteisele abiks olla. Arusaam ja mõistmine, et olukorrad ja sündmused meie ümber on meie endi loodud ja meie enda hoida ongi alustala turvatunde loomisel – ja seda kõige enam inimeste endi poolt.