Lõppeva kultuuriaasta märksõnaks või õigemini numbriks on olnud arv 10. Kümneaastaseks sai otsekui ime läbi Pärnu kesklinna kerkinud kontserdimaja, mis on võimaldanud pärnumaalastel käia kodu lähedal nautimas kõrgetasemelisi kontserte. Kümnendat korda toimusid seal Pärnu ooperipäevad.
Kümneaastaseks said paljud MTÜ Pärnu Kontserdibüroo algatused, mille eest Helen Erastus ja Maarja Talts pälvisid Pärnu linna muusika aastapreemia. Need on Pärnu linna ja maakonna noorte solistide konkurss “Sügisulg”, laste ja noorte muusikafestival “Muusikamoos”, tulevasse aastasse jääb kümnes koolinoorte vokaalansamblite konkurss “Ümin”.
Uues majas avas püsiekspositsiooni Pärnu muuseum. Tore on see, et Kabli “Päikeseloojangu” festivali ja teiste maakonnas juba traditsiooniliselt toimuvate kultuurisündmuste sekka lisandus Kidise tiigimuusika.
Inimesi ja sündmusi, kes ja mis vääriksid esiletoomist, oli aasta lõikes palju, kõik nad sellesse loosse ära ei mahuks ja kindlasti jääks mõni särav tegija kogemata nimetamata.
Aasta kultuuritegija tiitli eelkõige Pärnu pärimusmuusika päevade vedamise eest pälvinud Ülle Jantson on tegelane, keda publik tavaliselt ei kohta, kuid “lavakardinate” taga askeldajate jaoks on vägagi tuttav, alustades Endla Jazzklubi ja lõpetades Pärnu Kontserdibüroo egiidi all tehtud tasuta suvemuusikakontsertidega ranna kõlakojas.
Pärnumaa kultuuriaasta üllataja, Juurikaru põhikooli 9. klassis õppiv Hanna Valk tunnistas “Tähesäral” Pärnu muuseumis tiitlit vastu võttes, et endalegi üllatuseks on tal olnud väga hea aasta. Maakonna luulevõistluse “Koidulauliku valgel” üks võitjaid ja “Sügisulu” teistkordne võitja on üllatanud varemgi. Eelmisel aastal korraldas ta heade abilistega Vändras kontserdi, mille tulu annetati puuetega lastele. Tänavu toimus rahvamuusikarohke heategevuskontsert “Märka, aita!” juba teist korda.
Teades, et noorte stipendiumikonkursil “Tulevikutalent” pääses noor muusik üle 600 kandideerinu seast 25 stipendiaadi hulka, jääb üle soovida, et tulgu algav aasta talle veelgi parem.
Kunstielu üks traditsioonilisi aasta tähtsündmusi on Pärnu linna kunsti aastapreemia väljaandmine. Tänavu pälvis selle Mari Kartau. Kartau, kunstnikunimega Siram, veedab praegu suure osa oma ajast Räpinas ja on keskendunud keskkonnakaitseõpingutele, kuid tean, et siinsed kunstnikud hoiavad vaikselt pöidlaid kõvasti peos, et Siram Pärnu jaoks ikka alles jääks.
Pärnu uue kunsti muuseumi peale mõtlemine teeb meele ühtaegu rõõmsaks ja kurvaks. Nukrate olude kiuste täidab Mark Soosaar Esplanaadi tänava maja saale järjest ja järjest üle-eestilises mastaabis tähelepanuväärsete kunstinäitustega. Aasta viimastel päevadel – ja võib-olla selgi ajal, kui teised pidulauas verivorsti haukavad ja šampuseklaase uue aasta soovidega kokku löövad, – tuleb tal võidelda aga seitsme ämbri, viie kausi, veevanni ja põrandakaltsudega laest läbi sadava lumesulaveega.
Kuna maja omanikul OÜ Herderil on pooleli kohtuvaidlus Pärnu linnaga, siis pole Soosaare andmeil Herder kuue aasta jooksul kulutanud maja eest hoolitsemiseks ühtegi senti.
Maja on neljandat talve kütteta, sest küttesüsteemil lasti lõhkeda, ja muuseum soojendab oma ruume puhuritega. On neidki talvepäevi, kui näitust avatakse, joped-mantlid seljas.
Ometigi – nagu mainisid nukral ilmel Eesti kunstnike liidu president Jaan Elken ja Eesti maalikunstnike liidu esimees Mari Roosvaltki tänavu veebruaris Eesti maalikunstnike aasta mahukaimat ülevaatenäitust just siin, Pärnus, avades – on tegemist Kumu järel parima näitusepinnaga kogu riigis.
Sügise hakul rahvusvahelist aktinäitust “Mees ja naine” lõpetades tõdes Soosaar, et pole kindel, kas järgmist, arvult kahekümnendat “Meest ja naist” enam tuleb, sest maja saatus on teadmata. Mõeldes Soosaare sõnadele, et ta pole kõik need paarkümmend aastat muuseumi vedamise eest sentigi töötasu võtnud ja jätkab seda olude kiuste, on tema entusiasm imetlusväärne. Ent kui kaua võib?