Laps annab kuus üheksa eurot pensionilisa

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uuest aastast vanemapensioni jõustumisega kaasnevaid muudatusi enamik pensionäre esialgu oma pangakontol ei näe.

Jõustunud pensionikindlustuse seaduse kohaselt arvutatakse riiklikule pensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest. Laias laastus peaks kaks last üles kasvatanud inimene saama aastas lisaks summa, mis võrdub tema ühe kuu pensioniga.

Aastad loevad

Enamik praegusi pensionäre on oma lapsed ilmale toonud enne 1991. aastat ja nende pensioni määramisel arvutati juurde kaks aastat pensioniõiguslikku staaži iga lapse pealt, keda nad on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Neile uus aasta muudatusi ei too, kuid 2015. aastast hakkavad nad saama lisaraha ühe aastahinde vääringus. Praegu kehtiv aastahinne on 4,515 eurot.

Küll aga omandavad Eesti taasiseseisvumise järel lapse saanud vanemad esimest korda õiguse saada laste eest pensionilisa, sest neile kaht aastat pensioniõiguslikku staaži arvestatud pole.

Pensionäridel, kelle laps sündis 1980. aasta lõpust selle aasta alguseni ja kelle pensioniõigusliku staaži hulka ei ole arvestatud kaht aastat iga lapse kohta, on õigus saada nüüd pensionilisa. Selleks tuleb esitada avaldus sotsiaalkindlustusameti büroole. 2015. aastal lisandub neile veel üks aastahinne ehk pensionär hakkab ühe lapse eest aastas kokku saama ligemale 185 eurot.

Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts selgitas, et valdav osa praegustest pensionäridest saab juba laste pealt kasvatamise eest pisut suuremat pensioni ja nemad midagi täiendavalt tegema ei pea. “Kui inimene jõudis 1998. aasta lõpuks kõiki lapsi vähemalt kaheksa aastat kasvatada, siis arvestati talle iga lapse eest kaks aastat staaži juurde. Kui aga praegune pensionär ei jõudnud mõnd oma last 1998. aasta lõpuks kaheksa aastat kasvatada, siis nüüd tekib tal võimalus saada lapse eest kahe aasta hinde väärtuses ehk üheksa eurot kuus juurde,” rääkis ta.

Ebavõrdsus kaob

Olukord on tingitud 1999. aastal toimunud muudatustest pensioniarvestuses. Selle ajani sõltus pensioni suurus töötatud aastate arvust ehk staažist, edaspidi suuresti inimese palgast ehk tema eest makstud sotsiaalmaksu suurusest.

Varem sai vanem iga lapse eest kaks aastat tööstaaži juurde, kuid 1999. aastast laste eest midagi ei lisatud. Nüüd likvideeritakse vahepeal tekkinud ebavõrdsus ja olenemata lapse sünniaastast, hakkavad kõik vanemad sama palju pensionilisa saama.

Nende laste eest, kes sünnivad sellest aastast, hakkab riik kolme aasta jooksul tegema täiendavaid sissemakseid ühe vanema pensioni teise sambasse. Selleks tuleb sotsiaalkindlustusametile avaldus esitada.

Laste eest saab pensionilisa üks vanemaist ja vanemad peavad ise omavahel kokku leppima, kes saajaks on.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles