Vastab Maarja Lenk, PKHK projektijuht.
Õppida pole kunagi hilja, olgu teadmiste täiendaja ja silmaringi avardaja millises eas tahes, hakkajatel leidub ikka võimalusi. Noored, kel koolitee lõpuni käimata, on saanud võimalusi õppida eriala näiteks Pärnumaa kutsehariduskeskuses (PKHK), kus lõppenud aastal täiendasid ennast teiste hulgas praegused abiaednikud, palkmajade ehitajad – ehituspuusepad.
Tihemetsas kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskohas peeti hiljuti lõpuaktust. Kas see oli osa noorte töötute tööturule aitamise finiš?
Jah, lõputunnistuse said abiaednikud ja ehituspuusepad – palkmajade ehitajad. Nemad, noored töötud, kasutasid aastase enesetäiendamise võimalusena Euroopa sotsiaalfondi meetme “Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine” võimalusi, mis olidki mõeldud sellele sihtrühmale. Nii et edukalt lõppenud Pärnumaa projektid juhatasid tööjõuturule grupi väljaõppinud aednikke ja ehituspuuseppi.
Millised projektid andsid õppuritele võimaluse jõuda kutsetunnistuseni?
Sihtrühmale mõeldud projekte oli kaks. Neist projektis “Kombineeritud aiandusalane kutseõpe põhihariduse omandanud või põhihariduseta töötutele Pärnumaal” õppis aiandust kümme noort.
Palkmaja ehitamist õppis 12 noort, projekti nimi oli “Palkmajaehitaja kutseõpe Pärnumaalt”. Hea meel on, et üks neist saavutas üleriigilisel ehituspuuseppade kutsevõistlusel teise koha.
Milline oli tagasiside, 16-29aastaste õppijate arvamused?
Saavutatule aitasid kaasa õpilaste sisuline huvitatus, kogenud erialaõpetajad, töökohapõhine väljaõpe. Palkmaja ehitamist õppinute arvates oligi õppekava põnevaim osa praktika ja kogemus ütleb, et paljud saavadki töökoha praktikaettevõtetes.
Aednikud ütlesid enim häid sõnu Võrumaal Jaagumäe talu kui praktikapaiga kohta, seal, Eesti ühes suuremas köögiviljakasvatustalus, töötas õppegrupp nädala. Enamik lõpetajaid tahab leida erialast tööd.
Kas see oli kitsas erialaõpe või pakkus koolitaja lisateadmisigi?
Võimaldasime kursuslastele lisakoolitusi. Näiteks aiandusõpilastele ravimtaimede korjamise, kuivatamise ja müügivõimaluste koolitust, palkmajaehitajad õppisid laastukatuse panemist. Pakkusime neile sotsiaalnõustamist ja motivatsioonikoolitust, et nad läheksid edukalt tööturule.
Info vahendamisel olid head partnerid töötukassa ja omavalitsused, kuid tõdesime, et projektis osalenud noored ei olnud aktiivsed töötukassa kliendid. Oleme arvanud, et noortel on arvutis palju infot käepärast, nad teavad, mis toimub, ja valivad vajaliku. Kogesime, et nii see ei ole.
Uus õppeaasta algab teil näärikuus. Mis on plaanis?
Võtame vastu dokumente. Aianduse abiaedniku erialale kuni 15 töökohase õppekava järgi õppivat aiandusõpilast, sesoonõppesse kuni 12 metsamajanduse raietöölise õppekava järgi õppijat.
Peagi kuulutatakse riigi koolitustellimuse alusel välja täiskasvanute kursused, osa toimub Tihemetsas. Jätkuvad niinimetatud PRIA kursused, pakume maaettevõtjatele, talupidajatele või maal majandamisega algust teha soovijatele aiandus-, keskkonna- ja metsandusalaseid teadmisi. Projektiseminaril ütles üks ettevõtjaid, et maal elamine ja töötamine on omamoodi vägitöö, aga ka väärtus ja elukvaliteedi näitamine iseendale.