Sindi paisuga lõpusirgel, veel kolm sammu finišijooneni

Hans Soll. Foto: PP

Alanud aasta esimese kvartali lõpuks on oodata lõppotsust Sindi paisuga seonduva kohta. Algatusrühmale on see viies tegevusaasta.

Esimene samm

Üks neist sammudest astutakse eeldatavalt 29. jaanuaril Sindi gümnaasiumis. Avalikule arutelule tuleb paisu hüdrosõlme rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (KMH) eksperdiks olnud Ramboll ASi koostatud aruanne. 2.–25. jaanuarini võib aruande avaliku väljapaneku ajal esitada selle aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid, küsimusi.

Käesoleva KMH on tellinud ja rahastanud elektritootmist taotlev Raju AS ja selles pole välistatud energia tootmise võimalus koos paisule külgeehitatava tehiskärestikuga, mis ulatub 60 meetrit paisuharjast allavoolu (kalle 5 protsenti) ja mõniteistkümmend meetrit ülesvoolu (kalle 20 protsenti). Seega tuleks olemasolevale paisukohale, mille mass on ligi 10 000 tonni, vedada tehiskärestiku jaoks veel 16 000 tonni täitematerjali, killustikku ja kive. Paisu lagi on plaanitud kalade ülemineku soodustamiseks katta kividega.

Siinkirjutajale on paisu katmine kindlusvalliga jõesängi sulgemise põlistamine. Ja seda selleks, et säilitada pais elektri tootmiseks. Pealegi pühib esimene jääminek kivid paisu laelt. Vasturääkivusi ja küsitavusi jätkub selles aruandes omajagu.

Teine samm

Esimese sammuga kogunenud parandused ja ettepanekud tuleb KMH tegijal arvesse võtta ja muuta vastavalt kogu KMHd.

Seejärel saab astuda teise sammu, milleks on KMH heaks kiitmine keskkonnaameti poolt. Selleks analüüsib amet eksperthinnangut ja avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Kas need on arvesse võetud ja kas kogu KMH aruanne, selle järeldused ja soovitused on asjakohased.

Aruande heakskiitmine tähendab, et riigi arvates on KMH selleks hetkeks piisava põhjalikkusega tehtud, arvestab kõigiti eri huvide ja probleemidega, toob ära mõjud ja nende leevendusmeetmed eri lahendusvariantide juures.

Et see asi tõepoolest piisavalt heaks saaks, peame meie, asjast huvitatud, andma oma panuse esimese sammu juures, juhtides tähelepanu vajakajäämistele KMH aruande praeguses seisus.

Kolmas samm

Viimane samm on bürokraatiaahelas kehtestatud korra kohaselt samuti Pärnu keskkonnaameti astuda. Nüüd langetab keskkonnaamet otsuse, kas anda AS Rajule vee erikasutusluba elektrienergia tootmiseks. Sellest otsusest sõltub suuresti kogu paisu ja selle mõjutatud keskkonna, sealhulgas kalapopulatsioonide saatus.

Algatusrühm tajub oma vastutust Sindi paisu likvideerimise toetuseks allkirja andnute ees. Meie, kampaania organisaatorid, vastutame selle eest, et antud allkiri kõige mõjusamal viisil toimiks.

Riigikogu Pärnust valitud liige Annely Akkermann on mõistvalt ja vastutulelikult suhtunud meie algatusrühma tegevusse, ta on meid igati toetanud. Tema eestseismisel sai 14. novembril teoks toetusallkirjade tähtajaline üleandmine riigikogu esimehele Ene Ergmale. Samal kuupäeval toimus Toompeal Pärnumaa päev, mille raames kõneldi olulistel Pärnumaaga seotud teemadel. Päevakorda oli lülitatud ka “Sindi paisu saaga tänane seis ja lahendusvõimalused”.

Meile on võimaldanud audientsi Pärnu maavanem, Sauga vallavalitsus, Sindi linnapea. Meie seisukohti on kuulda võetud ja lahendusettepanekuid arukaks peetud.

Algatusrühma arvates ei saa riigi kõrgemate seadus- ja võimuorganite osaluseta Sindi paisu osas lõplikku lahendusotsust teha. Võimu ette asetub selge, läbipaistev ja kõigile mõistetav küsimus, kas kauaoodatud ja lõppude lõpuks nüüd tehtav otsus Sindi paisu kohta on hea Maarjamaale ja maarjamaalastele.

Kas langetatav otsus on õige ja hea paljude aastate pärastki? Pärnu ja Viljandi regiooni keskkonnaamet on kohapealne riigivõimu esindaja, kelle laualt tuleb otsus, mis määrab olukorra Pärnu veestike tuiksoonel aastakümneteks.

Meie algatusrühm kaitseb jätkuvalt optimaalseimat komplekslahendust, milleks on looduskaunis Wöhrmanni või Sindi kärestik, vajalikul hulgal ammutatud paisupealset settemuda, osaliselt süvendatud jõesäng, tänapäevasel tasemel kärestikupealne puhkeala ja jääsulu tekke vältimiseks Tindi saarte veevoolu osa laiendamine.

Lõppvastus peab sündima keskkonnaministeeriumi, riigikogu ja keskkonnaameti koostööna. Ärgu unustagu sealsed rahva ja riigi teenistuses olevad otsustajad, et neil kõigil lasub isiklik vastutus oma valiku eest. Ei ole sellist asja nagu anonüümne amet-(kond), kes otsustab, seda teevad või tegijaid mõjutavad alati inimesed, kellel on nägu, nimi ja südametunnistus.