Pärnu Postimehe uudisloost selgus, et Pärnumaalt on välisriikides tööl kokku 2613 inimest. Konkurentsitult on riikidest esikohal Soome, järgnevad Norra, Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa ja Venemaa.
Juhtkiri: Vääriline pension välismaalt
10. jaanuar 2013, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ammu on möödas need ajad, kui võõrsile mindi raha teenima suhteliselt lühemaks ajaks ja kindla eesmärgiga koguda raha elamispinna või mingi kallima asja ostuks. Siis oli peamine rahasumma, mis kuus arvele kanti või peo peale laoti. Vähe oli neid, kes mõtlesid, et välismaal töötamine võiks olla vanaduspõlve kindlustamise aluseks.
Mõttemallides toimus pikkamööda muutus uuel aastatuhandel. Neid, kes seadsid välismaale tööle minnes kaugemaid sihte, kogunes üha rohkem.
Soome mindi bussijuhiks plaaniga töötada nii palju aastaid, et saaks sealt tuntavat pensionilisa siinsele näljapajukile. Sama lugu oli ehitajatega nii Soomes kui näiteks Norras. Eriti trollidemaal trotsiti suurema palga ja pensioniboonuste nimel põhjaosa nigelat kliimat ja varast talve.
Rõhuv enamik välismaal töötajaist on mehed ja see on mõistetav. Meestel on lihtsalt rohkem töövalikut. Naised läksid pikka aega peamiselt puhastus- ja koristustöödele, keeleoskuse arenedes on eestlannad leidnud paremini tasustatavat tööd meditsiinivaldkonnas.
Välismaal töötamine ei tule kasuks pereelule ja põhjustab perekondade purunemist. Ent midagi pole parata, kui kodumaal nigelalt makstakse. Teisalt leiab ridamisi näiteid, kuidas oskustega töömees teenib siingi koduste juurest kaugele minemata korraliku palga.
Töömigratsiooni vähendamiseks on vaja luua hea palgaga töökohti kogu Eestis.
Meil on piisavalt tööjõureservi, mida kasutusele võtta. Ainult kõik see käib kuidagi härgamisi ja kobades.