Statistikaameti andmed kinnitavad sama, mida ostjad iga päev näevad – toidukaup läheb aina kallimaks. Nii ongi paljud sunnitud poodides allahindluste värvilisi silte mööda liikuma.
Ostjad jahivad soodusmüüke
15. jaanuar 2013, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti teatel oli eelmisel kuul kaup aasta varasemaga võrreldes üle kolme ja teenused üle nelja protsendi kallimad, kusjuures toidukaup andis kogutõusust ligikaudu 40 protsenti. Sellest omakorda ligi kolmandiku andsid aastataguse ajaga võrreldes pea kaheksa protsenti kallinenud liha ja lihatooted ning viiendiku 15 protsenti kallinenud köögivili.
Aastatagusega võrreldes on toidukaubast enim kallinenud munad (40%) ja puuvili (22) ning odavnenud tangained (8) ja kohv (8).
Seevastu maailmaturul olid toiduhinnad keskmiselt seitse protsenti madalamad kui 2011. aastal. Konjunktuuriinstituudi andmeil langesid maailmaturul aasta varasemaga võrreldes järsult suhkru (17), piimatoodete (15) ja õli (11) hinnad.
Reklaamlehte oodates
Et palgatõus ei jõua enamasti hinnatõusule järele, peavad paljud inimesed ostuvalikuid tehes maitse-eelistuse kõrval pingsalt kauba hinda jälgima. Nii ongi kaupluste sooduspakkumistega reklaamlehed postkastides tüütu pahna asemel hoopis väga oodatud lugemisvaraks muutunud.
Teisalt on töötute arvu pisitasa kahanedes juurde tulnud neid inimesi, kes ei pea oma ostuvalikuid tegema vaid kõige odavama kauba hulgast.
Viimase kolme-nelja aasta jooksul on kampaaniatoodete osakaal inimeste ostukorvis vaid kasvanud, tõdes Rimi ja Säästumarketi poode ühendava aktsiaseltsi avalike suhete juht Katrin Bats.
Tõsi, 2012. aastal oli näha juba märke selle trendi aeglustumisest. “Nüüd võib öelda, et mitte alati ei leia ainult kõige odavam toode teed ostukorvi, vaid klient teeb valiku ka muude kriteeriumide põhjal. Näeme, et oma mõju on majanduse taastumisel,” selgitas Bats.
Soodsamat hinnataset pakkuva Maxima keti avalike suhete juht Erkki Erilaid rääkis, et nende kauplustes on tarbimine kahe viimase aasta jooksul selgelt kasvanud. Eriti kiire oli kasv eelmise aasta lõpus.
“Kuna inflatsioon on Eestis jätkuvalt suur, on soodusmüükidel endiselt väga tähtis osa. Inimesed on teadlikumad, ollakse kursis hindade ja nende muutustega, teatakse eri kettide soodusmüüke ja võrreldakse hindu,” rääkis Erilaid.
Maxima kogemus näitab samuti, et tervikuna ei ole seis enam nii hull kui paar aastat tagasi.
“Tarbijad valivad sisseoste tehes palju suurema sortimendi osas ega osta enam pelgalt kõige olulisemat esmatarbekaupa ja toiduaineid, nagu see oli näiteks 2010. aastal. Oodatakse ennekõike suuremat valikut ja tarbijad ostavad üha rohkem kaupa supermarketitest, lähikaupluste populaarsus on mõnevõrra vähenenud,” iseloomustas Erilaid.
Pesupulber ja kohv
Käimas on Selveri soodusmüügi- ehk laadapäevad ja eile hommikul olid kaupluste töötajad ametis nädalavahetusel tühjaks ostetud korve ja riiuleid täites.
Selveri avalike suhete juht Annika Vilu rääkis, et kliendid jälgivad hoolega kampaaniaid ja sel ajal ostetakse esmajoones kaua säilivat kaupa. “Inimeste jaoks pole oluline lihtsalt madal hind, vaid hinna ja kvaliteedi hea suhe,” lisas ta. “Sooduskampaania mõjub pea iga toote müügile hästi, aga eriti hinnatakse kampaaniaid kohvi, alkoholi, puu- ja köögivilja ning esmatarbekauba puhul.”
Rimis ja Säästumarketis tõuseb sooduskampaania ajal läbimüük ligi 30 protsenti, seega tehakse paljud ostud ikka sooduspakkumiste hulgast. Enim jõuavad ostukorvi kampaaniahindadega kohv, mähkmed, suhkur ja alkohol.
Maximas kasvab kampaaniate ajal väga palju näiteks pesupulbri ja muu kodukeemia, riidekauba ja kohvi müük, mida saab soetada koju hulgi.
Seda, kui pingsalt sooduspakkumisi jälgitakse ja vajatakse, näitab kas või asjaolu, et aeg-ajalt jõuab Pärnu Postimehe toimetuse telefonidele kurtmise Säästumarketi kohta: inimene leidis reklaamist soodsa pakkumise, läks poodi, aga seal haigutas letil juba tühjus.
“Säästumarketi kampaaniad on turu kõige atraktiivsemad ja koguste planeerimine on seetõttu raske,” tõdes Bats. “Vahel võib juhtuda, et kaup lõpeb tõepoolest kiiremini, kui oleme oodanud, samas aga oleme mõnikord olukorras, kus kampaania lõppedes peame toodet veelgi alla hindama, sest huvi on pigem leige.”
Mis pakkumisele läheb?
Maxima valib oma iganädalasele sooduskampaaniale enimostetud kaupa nii, et vähemalt korra kuus saaksid kliendid soodsalt osta liha, kana või kala, kohvi ja kodukeemiat.
“Oluline on, et tarbijatel oleks võimalik teha kodus toite just sel nädalal müügil olevast kaubast ja teadlikumad tarbijad saaksid oma oste planeerida. Näiteks kui mingi kodukeemiatoode on meil müügis korra kuus, ostetakse seda koguses, millest jätkuks järgmise soodusmüügini,” rääkis Erilaid.
Selver valib kampaaniatoodeteks enamasti neid tooteid, mida tavahinnagagi palju ostetakse, sest neid ootavad kliendid kampaaniatesse kõige enam.
Kui kaup läheb kallimaks, sõltub kliendi käitumine paljudest teguritest: kui palju hind tõusis, kas tootel on asendustooteid, kas tegu on igapäevase toiduaine või harva ostetava tootega.
“Tavaliselt ei vali inimesed asenduseks oluliselt erinevat toodet, näiteks sinki ei asendata keeduvorstiga ja liha viineriga. Hinnatõusu puhul valitakse asenduseks pigem samalaadne toode, mis on hetkel sooduskampaanias,” selgitas Vilu.
“Kui teraviljahinna tõusu tõttu kallinevad näiteks paljud leiva- ja lihatooted, siis nende ostmine oluliselt ei vähene. Küll vähenes näiteks kohvi kallinemisel selle müük, samas jälle osteti seda tunduvalt rohkem kampaania ajal,” kirjeldas Erilaid.
“Osa esmatarbekauba puhul hinna kõikumine tarbimist väga ei mõjuta,” ütles Bats. “Kui hinnatõus tabab aga toodet mõnest sellisest kategooriast, mille tarbimisest on inimesel võimalus loobuda, on mõju arvestatav. Nii mõnigi klient jätab sellise toote hinnatõusu puhul ostukorvi tõstmata.”