Juba 2011. aasta algusest on filmihuvilistel pärnakatel olnud võimalus külastada Pärnu keskraamatukogu saalis kolmapäevaseid filmiseansse ja suvepealinlased on seda usinalt kasutanud.
Väärtfilmiõhtud on äratanud pärnakais huvi
/nginx/o/2017/04/05/6522407t1h39ed.jpg)
15. jaanuar 2013, 09:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu keskraamatukogu turundusjuhi Krista Visase sõnade järgi tekkis mõte hakata filmiõhtuid korraldama peamiselt sellest, et Pärnus väärtfilme näha peaaegu ei saanudki.
Raamatukogus toimunud „Pimedate ööde“ filmifestivali (PÖFF) Pärnu seansid tõestasid samuti, et filmihuvi suvepealinlastel jagub ja Ameerikast pärinevate publikukogujate kõrval tahetakse näha linateoseid, mis ei ole laiatarbekaup, vaid evivad kunstilist sisu ja hoolega komponeeritud vormi.
Paljude riikide kinokunst
Raamatukogu saalis on näidatud eri maade filme ja selleks on filmikolmapäevadele õla alla pannud Euroopa riikide saatkonnad, kes filmid tavaliselt välja valivad ja ürituse korraldajaile saadavad.
Pärnakad on näinud näiteks Norra, Soome, Tšehhi, Gruusia ja paljude teiste riikide parimaid ekraaniteoseid.
Viimasele filmiõhtule oli Soome suursaatkond saatnud näiteks meilgi hästi tuntud režissööri ja mullu koos mitme eesti näitlejaga tehtud filmi “Vuosaari” autori Aku Louhimiehe 2008. aastal valminud linateose „Käsky“ („Käsk“).
Filmiõhtu külastaja Maria Krinali ütlust mööda on selline ettevõtmine kindlasti kiiduväärt ja oleks tore, kui aina rohkem kaaslinlasi sellest osa saaks.
Filmivalik on tema arvates olnud mitmekesine ja tutvustanud teiste maade kultuuri ja kombeid.
„See ongi oluline, et ei oleks mingi järjekordne USA komöödia, mida võib õhtuti diivani peal lesideski näha,“ kommenteeris Krinal ja lisas, et loodetavasti jääb filmivalik just selliseks, nagu see on olnud.
Alternatiivne meelelahutusvorm
Väärtfilme on Pärnus püütud näidata ennegi. Kõige õnnestunumaks ettevõtmiseks võib lugeda möödunud suvel Pärnu Rannaparki püstitatud ajutise rannakino, mis kehva suveilma trotsides tõi vaatajate ette nii vanemat kinokunsti kui uuemaid menukeid. Kuigi mere lähedale kinoalale oli püstitatud 450 kohta, jäid ilmselt ilma tõttu paljud toolid täitmata.
Keskraamatukogus spetsiaalselt filmiõhtuteks eraldatav saal aga tuulest ja vihmast ei sõltu ja seega on publikuks kujunenud juba üsna kindel seltskond, keda Visase tähelepanekute kohaselt näeb peaaegu igal seansil.
See sihtgrupp otsib ekraanile vaadates kvaliteeti ja kunstilist taset, mida püütakse hoida ja säilitada. Visas peab oluliseks märkida, et kõik raamatukogu kinoõhtud on tasuta ja seegi võib hinnatundlikku kultuuritarbijat mõjutada.
Tulevikuvisioon
Filmikolmapäevade tulevik on Visase kinnitusel selge: kuni suursaatkonnad on nõus sellist ettevõtmist toetama, saab publik näha niisama mitmekesist programmi kui seni.
Muidugi oleks mõeldav kuraatorprogrammgi, aga see tooks kaasa üha kasvavad autoritasud ja see omakorda piletiraha.
Et Visase arvates ei ole nende filmiseansid siiski võrreldavad kinoga ja eesmärk on hoopis teine, oleks piletiraha küsida mõeldamatu.
Samuti loodetakse jätkuvale koostööle PÖFFiga, mille tarbeks vajatakse küll linateoste näitamiseks igal aastal aina paremat tehnikat, aga kuni keskraamatukogule selle ehitamise paiku soetatud varustus kõlbab, oodatakse festivali igal aastal tagasi.
Sellest omakorda võidavad filmisõbrad, kes muidu peaks filmide nautimiseks jalge alla võtma tee Tartusse või Tallinna.