Pärnu plaanitakse reaalkallakuga põhikooli

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plaanitava Pärnu reaalkooli võimalik kodu võib tulla Pärnumaa kutsehariduskeskuse endisesse õppehoonesse Pargi 1.
Plaanitava Pärnu reaalkooli võimalik kodu võib tulla Pärnumaa kutsehariduskeskuse endisesse õppehoonesse Pargi 1. Foto: Ants Liigus

Alanud aasta on Pärnu hariduses nagu paisu tagant valla päästnud siinse koolivõrgu uuendamise laine. Alles leidis elustamist riigigümnaasiumi rajamise idee, nüüd tuli initsiatiivgrupp lagedale Pärnusse reaalkallakuga põhikooli asutamise ideega.

„Kui viimase aja uudistes kumab läbi, et Koidula läheb puhtaks gümnaasiumiks, siis võib-olla vajaks Pärnu ka ühte reaalkallakuga põhikooli,” tõdes Gunnar Polma, Tallinna reaalkooli direktor, kes neil päevil uue kooli loomist ja sellega seonduvat Pärnu maavalitsuses maavanema ja maakonna haridusjuhtidega arutas.

Oluline huvi äratada

Selle kohta, miks pealinna mees niisuguse ettepanekuga Pärnus välja tuli, oli 15 aastat Tallinna reaalkooli juhtinud Polmal lihtne selgitus.

Esmalt on tal reaalsuunitlusega õppeasutuse eesotsas seistes kogunenud pädevust, et kõnealusel teemal sõna võtta, teiseks on nii reaalkooli direktorina kui üldse üldhariduses töötatud aastad teritanud silma, nägemaks reaalainete õpetamise olulisi vajakajäämisi.

„Minu arvates üks viga selles, miks reaalkõrghariduse vastu tuntakse vähest huvi, on see, et laseme lapses reaalainete vastu huvi tekitamisel mööda kõige magusama ea ehk esimese-teise kooliastme,” märkis Polma.

Edasine nii-öelda allakäik on juba päris loogiline.

„Kui varem pole huvi ja motivatsiooni äratatud, tekivad teise kooliastme lõpus tavaliselt matemaatikaga raskused ja sealt see vanker humanitaarsemate valikute poole veerema hakkab,” leidis Tallinna reaalkooli direktor.

Polma kinnitas, et praegu idee tasemel koolil ei tule mingit seost Tallinna reaalkooliga. Kõige vähem tõtt on kõlada võivas väites, nagu rajaks pealinna reaalkool siia kavandatava põhikooli näol endale filiaali.

Mõttes erakool

Et Pärnus on Sütevaka näol humanitaargümnaasium ja Koidula koolis – ükskõik, jääb see munitsipaalkooliks või jätkab tööd riigigümnaasiumina – võimalus õppida süvendatult reaalaineid, oleks reaalkallakuga põhikool siinsel haridusmaastikul Polma arvates igati põhjendatud. Küll ei tuleks veel mõtetes koolist ei munitsipaal- ega riigikooli, vaid selle ülalpidamisel lööksid suuresti kaasa plaanitavas koolis õppivate laste vanemad.

„Kas tahame või ei taha tunnistada, kuid me ei ole väga jõukas riik – riik ei suuda eriti pärast majanduslikult raskeid aastaid panustada haridusse sellisel määral, nagu võib-olla tahetakse,” nentis Polma.

Ja täiendas öeldut: „Siin oleks kindlasti väga vaja erasektori abi, et Sütevaka kõrvale tekiks veel üks eraalgatusel põhinev kool, mis võimaldab kaasata lastevanemate panust, mida riigi või kohaliku omavalitsuse halduses olev üldhariduskool kas taunib või püüab vältida.”

Kodu Pargi tänaval

Kui kavandatava reaalkallakuga põhikooli asukohana oleks mõneti loogiline näha kas kunagist Pärnu reaalkooli ehk praegust Kuninga tänava põhikooli või Sütevakast üle tänava Vanalinna põhikooli hoonet, siis reaalkooli rajamise initsiatiivgrupp ei pea loodava kooli koduna silmas ei esimest ega teist.

„Kooli asukoha suhtes on olnud mitu mõtet, kuid viimasel ajal on huvitavam väljakutse olnud Pärnu kutsehariduskeskuse endine õppehoone kesklinnas,” ütles Polma. „Seal on väga sümpaatne punasest tellisest koolihõnguga osa, kus oleks võimalik sellise kooliga alustada, liiati on kogu see territoorium nagu haige hammas, aga paigal on innovatsioonikeskuseks arendamise potentsiaali.”

Kunas ja kus toimub Pärnu reaalkooli avaaktus, ei tihanud Polma siiski öelda. „Idee realiseerumise konkreetne aeg sõltub väga palju sellest, kas sellisel koolil on võimalus kanda kinnitada viie aasta perspektiivis,” tõdes Polma.

Tema hinnangul ripub avamise kuupäev ära paljudest asjaoludest, ent üks on kindel: kui plaanitaval koolil pole 1. aprilliks aadressi ja nõuetele vastavaid ruume, siis paraku selle aasta 1. september kooli avamise kuupäevana kõne alla ei tule.

Madis Idnurm, Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsiooni- ja turundusjuht

„Haridus- ja teadusministeerium andis Pärnumaa kutsehariduskeskuse endise õppehoone Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle mittevajaliku varana möödunud aasta septembris. Riigivalitsemiseks mittevajalik vara kuulub reeglina võõrandamisele, sest tühjana seisva hoone ülevalpidamine ei ole majanduslikult mõttekas. RKAS äriühinguna võib müüa ettevõttele kuuluvat vara üksnes turuhinnaga ja tasuta seda kellelegi loovutada ei saa.

Kui riigi või kohaliku omavalitsuse asutusel tekib huvi mõne RKASile kuuluva hoone vastu, on alati võimalik meie poole pöörduda ja arutada võimalusi maja kasutuselevõtuks.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles