Jane Mets: Koolivõrgu muutmise puhul on oluline, milline on õpilaste arv

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu abilinnapea Jane Metsa väitel rakendub Pärnu haridusvaldkonna arengukava nii või teisiti, küsimus on vaid selles, millal ühe või teise eesmärgini jõutakse.
Pärnu abilinnapea Jane Metsa väitel rakendub Pärnu haridusvaldkonna arengukava nii või teisiti, küsimus on vaid selles, millal ühe või teise eesmärgini jõutakse. Foto: Urmas Luik

Pärnu linna haridusvaldkonna 2013–2025 arengukava vastuvõtmise järel on siinse koolivõrgu muutmisest olnud palju juttu, ent mis ja millal täpselt sündima hakkab, ei oska konkreetselt öelda keegi.

Paljus oleneb reformi kulgemine eelduste täitumisest või mittetäitumisest, sest alles seejärel saabunud selguse valgusel võib öelda, kui reaalne on arengukavas eesmärgiks seatu tähtajaks realiseerimine.

Jutt Pärnu koolivõrgu optimeerimisest on käinud viimased tosin aastat. Samal ajal on korrastamise tulemusel kaotatud vaid Niidupargi gümnaasium ja Slaavi põhikool. Raeküla gümnaasium taandati põhikooliks. Kas nüüd ettevõetu ei lähe jälle nii, et kisa küll palju, aga villa pole ollagi?

Kogu koolivõrgu muutmise puhul on oluline, milline on õpilaste arv üldse ja milline on õpilaste arv koolihoonetes.

On ju olnud aegu, vist 1990. aastad, mil õpilased ei mahtunud koolidesse ära ja ruume tehti juurde küll koridoride, küll igasuguste abiruumide arvelt: à la Koidula kool ja Ülejõe. Oli aeg, kui koolid töötasid lausa kahes vahetuses.

Sellest ajast on hästi palju muutunud, eelkõige kõikvõimalike ametite poolt ühele koolihoonele ja ühele klassiruumile esitatavate nõuete osas.

Praegu on mõeldamatu omal ajal tehtu, et täiendavalt ehitatud ruumi, kus tänapäeva normide järgi võib olla 26 õpilast, topiti isegi 42 last.

Nii on kindel, et võttes aluseks laste arvu ja kõikvõimalikud normatiivid, ei näe me ette, et meie koolivõrk kahaneks, vaatamata sellele, et õpilaste arv väheneb veel hulk aastaid.

Nii et linna 11 munitsipaalkooli olid ja jäävad. Samas on üksjagu segane Koidula kooli tulevik: arengukava kohaselt saab koolist küll puhas gümnaasium, ent kas munitsipaal- või riigigümnaasium, see olenevat rahast. Oletame, et linn saab gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest need igatsetud seitse miljonit eurot. Mis siis juhtuma hakkab?

Arengukava kontekstis ei muutu midagi: vastu võetud arengukavas on sees, et põhikooli osa lahutatakse gümnaasiumiosast. Kas tulemus on riigi- või munitsipaalgümnaasium, on omandi küsimus. Arengukava on paigas ja sündmused lähevad selle järgi.

Kui raha tuleb ja Koidula muutub riigigümnaasiumiks, tähendab see, et 1. septembrist 2015 peab seda kooli Eesti riik. Riik võtab sinna üle Pärnu Koidula kooli gümnaasiumiastme õpetajad, täidab täiendavad ametikohad, võtab vastu õpilased.

Aga kui loodetavat raha ei tule?

Kui raha ei tule, siis lükkuvad planeeritud tegevused edasi. See tähendab muidugi ka arengukava tegevuskava muutmist. Aga selline tegevusksva regulaarne ülevaatamine, täpsustamine ja korrigeerimine ongi tavapärane protsess.

Nii et Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava vastu võttes eeldati, et Pärnu saab gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest raha?

Jah, seda küll. Kuigi tõenäoliselt oleks arengukava ka muidu samal kujul vastu võetud, ainult aastaarvud oleksid olnud teised. Mis on praegu 2015, oleks siis olnud 2017 – selline nihe oleks olnud.

Ma ei usu, et arengukava olnuks teistsugune, kui poleks olnud selle raha lootust. Sisu oleks olnud sama, ainult ajagraafik olnuks teine.

Seega on fakt, et varem või hiljem tuleb Mai 3 majja põhikool?

Jah. See toimub kahe kooli baasil ehk liidetakse Hansagümnaasium ja ühisgümnaasium. Kogu gümnaasiumiaste hakkab olema Kooli tänava majas siis juba ühisgümnaasiumi nime all. Praegugi olemasolev põhikooliosa jääb Mai tänava majja edasi ja sellest saab uus põhikool.

Mis nime all Mai tänava põhikool jätkab?

Huvitav küsimus. Kutsuksin kõiki üles arvamust avaldama: see peaks olema selge 2014. aasta kevadeks, nii et aasta pärast peaks see nimi olema välja mõeldud.

Ülejõe gümnaasium?

Ülejõe gümnaasium muutub põhikooliks step by step. Sel sügisel võtab Ülejõe veel kümnendasse klassi vastu, 2014 enam mitte. Aga seda sel juhul, kui arengukava läheb käiku selle graafiku järgi, nagu ta on vastu võetud ehk siis, kui märtsi lõpus või aprilli alguses tuleb positiivne rahastamisotsus.

Kas ei või reform leida õpetajaskonna vastuseisu, sest mõnegi pedagoogi võib kooliastmete lahutamise protsess jätta tööta?

Selle peale ütleksin, et õpetajad ei jää tööta mitte sellepärast, et reformi tehakse, vaid õpetajad jäävad tööta nii või naa, kui õpilaste arv väheneb.

Reformi tulemusena ei kao ükski õpetajakoht, sest koolide arv ei vähene.

Nii et miks peaks õpetaja pabistama, et toimub reform ja töökoht kaob. Õpilaste arv on see, mis mõjutab õpetajate töökohti, mitte koolivõrgu muutmine.

Kuidas suhtute hiljuti Pärnu Postimehest läbi käinud ideesse rajada Pärnusse reaalkallakuga põhikool? On ühel koolil, olgugi erakoolil, siin veel kohta?

See teema ei ole uus. Sedasama erakooli ideed, nüüd reaalkoolina, on samad inimesed vähemalt kolm aastat keerutanud. Kolm aastat! Siiani ei ole neil koolitusluba ega lõplikku otsust, et nad seda teevad. Kõik need kolm aastat on nad ka korra aastas pöördunud linna poole ja küsinud, kuidas me sellesse suhtume.

Loomulikult ei ole meil midagi erineva omandi vastu koolivõrgus, eriti vaadates Sütevakat, mis on nagu kirss tordi peal, nii et tere tulemast.

Aga kui kolm aastat on räägitud ega ole edasi jõutud, liiati ei tulnud nad arengukava avalikustamisel välja ettepanekuga panna arengukavasse sisse ka erareaalkooli tegemine, ei ole meilgi kindlust, et selle idee teostamine, selle rahastamine, õpetajaskonna ja koha leidmine läheb nii kiiresti, kui loodetakse.

Samal ajal peame reaalsuunda väga oluliseks, oleme selle uude arengukavasse hästi jõuliselt sisse kirjutanud ja kavandame Mai tänava veel nimetusse põhikooli nii reaal- kui loodusainete süvaõppe.

Kui palju tõtt on väites, et linna koolid on jätkusuutlikud tänu maakonnast pärit õpilastele? Mis saaks, kui maakonna lapsed õpiksid kodukoha koolis?

Tõesti on juba nii, et maakonna gümnaasiumiealistest noortest, sealhulgas Pärnu gümnaasiumiealistest, käib 82 protsenti Pärnu linna koolides. Nii-öelda tagamaa oleks 18 protsenti ehk nii palju oleks veel siiapoole tulemas neid, kes seni käivad kohalikus gümnaasiumis kas Sindis, Pärnu-Jaagupis, Kilingi-Nõmmel, Vändras või Häädemeeste ja Tõstamaa keskkoolis.

Nüüd käiku mineva rahastamismudeli järgi antakse eraldi raha põhikoolile ja gümnaasiumiastmele ka sel juhul, kui on ühine kool.

See toob paraku kaasa, et koolid, kus gümnaasiumiõpilasi väga vähe, lähevad automaatselt kinni, sest neil puudub rahastamine. Kui just kohalik omavalitsus pole nii rikas, et suudab peale halduskulude maksta täiendavat palka õpetajatele. Kahjuks on meie omavalitsused kõik üsna vaesed, nii et ma miskipärast usun, et koolidest, kus õpilaste arv on väga väike, selle rahastamisskeemi tulemusena gümnaasiumiaste kaob.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles