USA saadikule meeldivad suvelinnad talvel

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jeffrey D. Levine.
Jeffrey D. Levine. Foto: PP

Läinud sügisel Eestis tööle asunud USA suursaadik Jeffrey D. Levine viibis esimest korda tööasjus Pärnus. Suursaadikule meeldib talvine aeg ja suvelinnad talvel. Levine oli vaimustuses Tervise Paradiisist, kus toimus kohtumine Pärnu äriringkondade esindajatega.

USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine, milline on teie eelkäija, suursaadik Michael C. Polti pärand?

Isiklikul tasandil soovib igaüks oma märgi maha jätta. Suursaadik Polt jättis asjad väga heasse seisu. Kui siia jõudsin, toimis saatkond väga hästi, kõike tehti õigesti. Saatkonna fookuses on julgeolekuteemad ja meie ühine kuulumine NATOsse, kahepoolsed sõjalised suhted – need olid olulised Polti ajal ja jäävad tähtsaks minu ametiajal.

Suursaadik Polt oli väga huvitatud USA-Eesti suhete arendamisest ja tegi selleks palju. Tahan aidata kaasa majandussuhete arengule, sest Eesti ettevõtlikud inimesed on muljetavaldavad: targad, energilised, uute ideedega. Soovin jätkata nendega koostööd. Kavas on teha võimalikult palju tööd ”inimestelt inimestele“ kontaktide arendamisel.

Kui palju olete jõudnud juba Eestis ringi vaadata?

Olen olnud Eestis neli ja pool kuud ning valdavalt on see aeg möödunud Tallinnas. Olen käinud Tartus ja nüüd Pärnus ning näen, miks suursaadik Polt siin nii tihti viibis.

Viimastel päevadel on Eestis väga palju räägitud Ameerika-Vene suhetest, nende mõjust Venemaa naaberriikidele. Milline on teie arvamus, kuhu need suhted järgmise nelja aasta jooksul suunduvad?

Mulje, nagu oleks andnud president Obama venelastele mõista, et on valmis Eestit loovutama, on täiesti vale. See on räige propaganda, millist me pole mõnda aega näinud. Suurem pilt ütleb, et USA-Venemaa suhted jätavad praegu soovida paremat. Teeme küll paljudes valdkondades koostööd ja meie suhted on pragmaatilised, aga ei saa eitada, et tekkinud on uusi pingeid. Ma ei näe praegu silmapiiril suhete paranemist Venemaaga.

Eesti ajakirjanduses armastatakse rääkida, et USA pöörab oma pilgu Aasiale, kus on uued, tõusvad majandused. Ennustatakse, et 2017. aastaks on Hiina USA asemel maailma ülivõim. Kas selline areng on tõenäoline?

Meie arvates peaksid Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit koos pöörama pilgu Aasiale. See ei tähenda kuidagi, et Euroopa jääks USA tähelepanu alt välja. USA välispoliitika nurgakiviks on endiselt transatlantilised suhted. President kavatseb pidada läbirääkimisi USA-ELi vabakaubanduskokkuleppe saavutamiseks, mis oleks maailma suurim ja laiaulatuslikem kaubanduslepe. EL on kaubanduspartnerina ikkagi Hiinast suurem.

Kas Hiina sisemajanduse kogutoodang võib kasvada suuremaks USA või ELi omast? See on võimalik, kuid kas Hiina oleks siis ülivõim? Küsimus on selles, millist rolli soovib Hiina maailmas mängida.

Kas teile ei tundu, et ajalugu on ennast korranud ja president Obamal tuleb rinda pista samade koduste probleemidega nagu president Ronald Reaganil 80ndate algul: tööpuudus, eelarve, tervishoid jne?

Tõepoolest, president Obama peab lühikese ajaga saama hakkama väga tõsiste siseprobleemidega. Näiteks eelarve: kulutame palju rohkem, kui teenime – see pole jätkusuutlik ja lahendus tuleb leida ruttu. Ent maailmariigina ei saa USA lahutada sisepoliitikat rahvusvahelistest asjadest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles