Tihemetsa spordihoones on kolmeaastase vahe järel taas avatud ujula, kus talvist suplemist saavad nautida lapsed oma basseinis, sest suurte oma seisab remondiraha ootel endiselt veetühjana.
Tihemetsas ujuvad lapsed oma basseinis
26. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Elu tuleb majja,” rääkis Tihemetsa spordikompleksi administraator Katrin Vainlo, rääkides ujulast, mille kordategemiseks eraldas riik kultuuriministeeriumi kaudu 50 000 eurot.
Elu on majas muulgi ajal, kasutusel on jõusaal, kolmapäeviti ja reedeti käib keskeltläbi poolsada huvilist kabet, malet, lauatennist, koroonat mängimas, noored trikitavad oma kätega väljaehitatud ja maakonna ainsas siserulapargis.
Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus kasutab spordisaali võimlemistundideks. Valla spordiklubid Vaablane ja Sookuninga korraldavad sealsamas lauamängude turniire kuni Eesti meistrivõistlusteni välja.
Mõnus olemine
Tihemetsa ujula rekonstrueerimine oli Saarde vallas läinud aastal üks suurimaid investeeringuid Kilingi-Nõmme veetöötlusjaama ja staadioni väljaehitamise kõrval.
Tihemetsa spordikompleksi kütab sügisest konteinerkatlamaja, mille ehitamise ja paigaldamise põhiosa, 89 499 eurot, eraldas riik saastekvoodi müügist saadud rahast.
Valla omaosalus oli 17 565 eurot ja ettevõtmise kogumaksumus seega üle 100 000 euro. Konteinerkatlamaja oligi eeldus, mille täitmise järel vald võis 1991. aastal ehitatud ujulas väikese basseini veega täita.
Uus, põlevkiviõliga köetav katlamaja oli kulude kokkuhoiul möödapääsmatu vajadus, et soojus ei hajuks hooneni toovates kaugküttetorudes.
Ujumise algõpetuse tundide andmise võimalust kuue meetri laiuses ja kümne meetri pikkuses ning 90 sentimeetri pealt meetrise veesügavuseni minevas basseinis kasutavad koolid ja lasteaiad, õhtuti tulevad siia vanemad lastega, et nad saaksid veemõnu nautida.
Ennast maja võtmehoidjaks nimetav Rein Lilleleht näitas remonditud ujulapooles sooje koridore, riitumis- ja pesemisruume ja sauna. Põliskohalikuna arvas ta, et kui suurte basseini korda saaks, jätkuks ujujaid kas või talv läbi.
Lastebasseini ruumist akendega vaheseinaga eraldatud suurte osas on basseini kahhelpõhi silmanähtavalt laineliseks vajunud ja selle kordategemine vajab märkimisväärsel hulgal eurosid.
Tihemetsale lähim ujula on 40 kilomeetri kaugusel naabermaakonnas Karksi-Nuias, veidi rohkem kilomeetreid tuleb kodumaakonna keskusesse Pärnusse, keskusest väljapoole jääb vaid Tootsi ujula.
Tükk torti
Kilingi-Nõmme spordihoone juhataja ja vallas spordielu koordineerija Toivo Tallo teatel otsustatakse külastatavuse järgi, kas lastebassein jääb lahti veebruari lõpuni nagu esialgu mõeldud või veidi kauemaks.
“Lausa patt oleks lastele tort nina ette panna ja enne otsasaamist ära võtta,” tõi ta kujuka näite.
Saarde vallavanema allkirjaga kehtestatud sisekorraeeskirjades on ujula kasutamine nii üksipulgi lahti kirjutatud, tehtud puust ja punaseks nagu Tootsi maakera. Selle järgi kestab üks külastuskord poolteist tundi ja üle kuueaastastele on vaja osta pilet.
“Usun, et vallavalitsuse inimesed vaatavad kaugemale kui ainult väike lastebassein,” märkis Tallo. “Jõudumööda on ju kogu aeg midagi tehtud: uus katlamaja, millega kaasnes uus veetorustik, nüüd lastebassein, ja küllap otsitakse vahendeid ujula kordategemisekski. Kuna Kilingi-Nõmmes on uus spordihoone, siis ujula oleks minu jaoks küll atraktiivne ja tean, et ma pole ainuke, kes nii arvab.”
Saarde valla nõunik Evald Tamsalu ütles, et vallamajas mõeldakse, millisesse projekti mahutada ujulas suure basseiniruumi kordategemise rahataotlus.