Head remondimeest tasub soovitada sõbralegi

Karin Klaus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurtest firmadest pole mõtet pisitöödeks abi otsida, tuleb leida oskaja sõber või remondimees.
Suurtest firmadest pole mõtet pisitöödeks abi otsida, tuleb leida oskaja sõber või remondimees. Foto: Ants Liigus

Mida teha, kui tarvis riiul seina panna, tilkuvat kraani parandada või vannitoapõrandat plaatida, aga ise ei oska ja pole ka kuldsete kätega naabrimeest appi paluda?

Kui kortermajas saab enamasti väiksemate murede puhul ühistu töömehe appi kutsuda, siis eramajas see võimalus puudub. Tuleb leida usaldusväärne osavate kätega sõber, sõbra tuttav või palgata töömees mõnest firmast.

Alati on risk, et sõbra tuttav “halturtšik” võib osutuda soss-sepaks, kes kulutab hunniku raha ja materjali ning kaob objektilt päevadeks teadmata suunas. Ettevõtte töömeest palgates peaks olema julgem tunne, sest korralik firma annab oma töödele garantii.

Ehitus- ja remondifirmasid leidub telefonikataloogis kümnete kaupa, kuid üldjuhul eelistavad suurfirmad suurkliente. Väikefirmade seas leidub nii neid, kes parema meelega terve korteri või vähemalt vannitoa remontida võtavad, kui neid, kes tulevad appi naela seina lööma, kui vaja.

Garantii on tähtis

FIE Janno Albergil on väikseimate töödena tulnud riiulit seina panna ja keldrit koristada, aga ka kõikvõimalikke remondi- ja ehitustöid teha. Kliente on erinevaid: nii üksikuid inimesi kui neid, kes ise lihtsalt ei oska, taha või jaksa oma elamist kohendada.

Albergile tundub, et viimaste aastate jooksul annab masu inimeste sissetulekutes tunda. “Varem oli rohkem tegemist, nüüd tellitakse töid palju vähem,” väitis ta. “Inimestel on raha vähe ja remont on see, mille pealt annab kokku hoida.”

Päris võileivahinna eest ei saa aga Alberg teenust pakkuda, sest tõusnud on nii kütuse, materjalide kui kõige muu hinnad.

Firma Tristar Group juhatuse liige Kalle Sepp seevastu väitis, et nende töömeestel tööpuudust pole. “Tellivad nii firmad kui eraisikud, põhiliselt siseviimistlustöid, vannitubade renoveerimist jne,” loetles Sepp. “Kui vaja, tuleme riiulit seina panema, aga siin loeb inimese elukoht: kui elatakse Pärnust üsna kaugel, ei kata pisikese töö eest saadav tasu meie kütusekulusid ja väljasõit ei tasu ära.”

Konkurentsi Sepp ei pelga, sest firma on turul tegutsenud juba aastaid, välja on kujunenud hulk kindlaid kliente ja töödele antakse garantii.

Sepa sõnade järgi on praegu parim aeg remondi tellimiseks, sest järjekorrad on lühikesed. Kevade poole algavad töömeestel kiired ajad, sest siseviimistlustöödele lisanduvad välistööd, aiateede paigaldamised jne.

Viimistlus ja Ehitus OÜ juhataja Marten Palu kinnitas samuti, et praegu on järjekorrad lühemad, sest talvekuudel ehitavad erakliendid vähem ning külma ilma tõttu saab teha ainult sisetöid. “Aprillist detsembri lõpuni on tihedam tööperiood, kuna tellitakse töid vundamendist võtmeteni ja hiljemalt jõuludeks peavad tööd valmis olema. Siis tuleb jälle vaiksem periood kuni uue kevadeni,” kirjeldas Palu ehitustööde tsüklilisust.

Palu ütlust mööda nende firma väga väikseid töid tegemas ei käi. Näiteks kardinapuu ülespanekuks peab töömees kaks korda kohal käima, poest kinnitusvahendid ostma – liiga palju mässamist ja ajakulu, mis pisikese töö hinna kliendile mõttetult kõrgeks tõstaksid.

Erakliendid moodustavad Viimistlus ja Ehitus OÜ tellimustest ligi poole. Juhataja jutu järgi tellivad firma oma kodu remontima inimesed, kes soovivad, et töö saaks võimalikult kerge vaevaga valmis. Paljud hindavad kaheaastast garantiid, mis Eesti seaduste järgi on kõigile ehitusfirmadele kohustuslik.

Pärisperemehed võõrsil

Loodusdisain OÜ on kaubamärgi Peremees all spetsialiseerunud just väikeklientide tellitud remondi- ja ehitustöödele. Firma teeb tavalisi remonditöid seinavärvimisest vannitoa renoveerimiseni, aga tihti palutakse töömehed appi seinakontakti parandama või pesumasinat paigaldamagi. Ühesõnaga pisitöödeks, mida iga mees kodus ära teeb, kui tal just pöial keset peopesa ei kasva.

Firma juhi Robert Kiviselja sõnade kohaselt on nende põhilised kliendid üksikud naised, eakad inimesed või noored pereemad, kel majapidamises tarvilike mehetööde jaoks jõudu või oskusi napib või kelle abikaasa kodust kaugel töötamas.

“Viimased poolteist aastat tundub mulle, et Eestimaa on justkui sõjas ja mehed kõik rindel!” on Kiviselg aina mehetuid kodusid külastades tähele pannud. “Väga paljud mehed käivad mujal tööl, naised jäävad majapidamisega üksi ja kõigil pole sõbralikku naabrimeest appi paluda. Kui mehed üle mitme nädala korraks koju tulevad, tahavad nad puhata, mitte remondiga pihta hakata.”

Mõnel juhul on mees kodus täitsa olemas, aga tal pole aega, huvi või viitsimist ise kruvikeeraja, pintsli või pahtlilabidaga jännata. On kodusid, kus pole ainsatki tööriista, isegi mitte haamrit.

Kiviselg oletas, et ehk on paljud noored mehed isata kasvanud, sellepärast ei oskagi elementaarseid parandustöid teha. Õpetatakse ju kooli tööõpetustundideski pigem võinuga voolima kui tilkuvat kraani parandama või toaseina viimistlema.

Tuttava tuttav või firma?

Kiviselja jutu järgi käib töö juurde tihti päris palju suhtlemist, sest vanemad prouad tahavad remondimehele tihti kohvi pakkuda ja niisama juttu ajada. Eakamatel klientidel tundub suhtlus vahel olulisemgi olevat kui kiire töötulemus.

Vahel tuleb ette keerulisi juhtumeid: küll tahetakse, et töömees poolmäda seina või põranda lihtsalt üle värviks või plaadiks, küll soovitakse vannitoapõrandale 20 aastat kuuris seisnud pisikesi glasuurplaate, mis omal ajal popid tundusid. Üheks hämmastavamaks nõudmiseks on olnud kliendi soov asendada veega tualett kuivkäimlaga, sest vesi külmuvat talvel ära. Lisaradiaatori paigaldamise jutt klienti ei huvitanud.

Mõnikord avastab töömees objektil asju, mille parandamise peale tellija ise pole tulnudki. Näiteks üks memm kütnud päevad läbi ahju-pliiti, kuigi elamises oli täiesti korras keskküttesüsteem, kus vaid üks torujupp vahetamist nõudis.

Omad probleemid on uutes sõrestikmajades, kus soojustusmaterjaliga kokku hoitud.

“Pere kurdab, et talvel on maja kole külm. Katus on korras, maja peab tuult ja vett, aga seinas soojustust vähem, kui ette nähtud. Kui seintele lisasoojustust panna ei kavatseta, pole midagi muud teha kui kütet juurde keerata,” kirjeldas Kiviselg tüüpilist juhtumit.

Tihti kardetakse töömeest tellida, sest arvatakse naela seinalöömise eest hingehinda küsitavat.

“Kord käis mul objektil abis sõber, kes muidu Norras töötab,” meenutas Kiviselg. “Tema oleks töö eest tasuks küsinud neli korda suurema summa, kui mulle normaalne tundus. Põhjamaade palgalt tulnud ehitajad kujutavad ilmselt ette, et teevad ajuoperatsioone!”

Kiviselja meelest tuleb siinmail tegutsedes arvestada Eesti elatustaseme ja sissetulekutega – kuidagi ei saa väikese asja eest poolt kuupalka küsida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles