Lahendamatu liiklusolukord ootab lahendamist

Kuigi ülekäigurada on ehk 50 meetrit eemal, eelistavad linnahalli sporditundi suunduvad ühisgümnaasiumi õpilased ületada Mai tänavat neile sobivas, kuid selleks mitte ette nähtud kohas. Foto: Ants Liigus

Ehkki linna spordihallist kehalise kasvatuse tunnist tulevad või sinna minevad ühisgümnaasiumi õpilased saalivad juba kuid kõige otsemat teed üle Mai tänava, pole liiklusohtliku olukorra lahendamiseks midagi asist ette võetud.

„Lapsi on hoiatatud, neile on sõnu peale loetud, aga me ei suuda panna kedagi pidevalt tee äärde korda pidama ja lapsi õigest kohast üle tee suunama,” tõdes kooli direktor Mart Kuuskmann. „Midagi ei aita, märgistatud ülekäigukoht tuleb sinna teha ja me jääme selle palve või nõudmise juurde.”

Jäädakse seda enam, et ohtliku probleemi lahendamise pärast ei aeta mitte niisama kiusu, vaid selle taga on laste turvalisus.

„Me vastutame laste eest ihu ja hingega,” nentis Kuuskmann. „Kui midagi seal juhtub – annaks jumal, et ei juhtuks –, siis öeldakse kohe, miks te midagi ei teinud, kui selleks aeg oli.”

Arukas, aga järele ei anna

Paraku pole vastavateemaline asjaajamine seni edu toonud. Seda hoolimata korduvast rääkimisest, et ehkki õpilaste praegune otsetee jääb Laine ja Mai tänava ristumiskohas olemasolevast ülekäigurajast napp poolsada meetrit eemale, ei hakka laps ringi käima, vaid läheb ikka lühemat teed pidi. Laps on laps ja lapsel on muretu meel.

Pealegi olevat Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja suhtumine probleemi olnud koolijuhi väitel siiani ühene.

Linnaametniku hinnangul on Mai tänava liiklusvool suur ja pole mõeldav, et ülekäigurada oleks ülekäigurajas kinni. Seega ei ole võimalik rajada veel üht ülekäigurada sinna, kus kool seda linnahalli vahet silkavate õpilaste pärast kõige meelsamini näeks.

„Ma ei taha seda veel jätta,” ilmutas Kuuskmann visadust. „Olen sellega mitu korda Maidu poole pöördunud ja toonud talle näiteks Vana-Pärnu lõpu, kus jalakäijate märgistatud ülekäigukohad on lausa 50meetriste või veel väiksemate vahedega, ja seal ei ole liikluse intensiivsus väiksem kui Mai tänaval.”

Kahjuks ei ole toodud argument rae majandusosakonna juhataja seisukohta muutnud ja nii võis Kuuskmann öelda: „Ma ei taha teda süüdistada, Mait on arukas mees, aga näe, ei anna selle koha pealt järele.”

Lahendust polegi

Talvoja ei teinud saladust, et suhtub koolijuhi ja kooli hoolekogu pakutud lahendusse tõesti eitavalt. Põhjuseks just see, et kui rajada uus märgistatud jalakäijate ülekäigukoht kooli soovitud paika, jääb kaht ülekäigukohta lahutama mõnikümmend meetrit, mis oleks aga Mai tänava liiklusintensiivsuse juures kurjast.

„Kuuskmann räägib seda juba mitu aastat, seda on liikluskomisjonis sada korda arutatud, aga kahe ülekäiguraja vahe jääb nii väikseks, et ei saa sinna seda uut teha,“ väitis Talvoja. „Ka maanteeameti seisukoht on, et sinna ei saa ülekäigurada teha.“

Rae majandusosakonna juhataja vaatevinklist peaks mõtlema sellelegi, et hulk ühisgümnaasiumi õpilasi sõidab kooli linna ühistranspordiga ja bussipeatusest kooli suundudes kasutavad nad just Laine ja Mai tänava ristmiku märgistatud ülekäigukohta.

Harjutada nad ületama Mai tänavat mööda uut ülekäigurada oleks aga sama raske, kui õpetada linnahalli vahet käijaid ületama Maid Laine ja Mai ristmikul.

„Üks võimalus oleks seal ülepääs füüsiliselt tõkestada, aga kas seegi aitaks,“ tõdes Talvoja. „Kardan, et tegemist on probleemiga, millel ei olegi head lahendust.“

Enam selgitustööd

Politsei suhtumist kõnealusesse probleemi väljendas politseikapten Kaja Kukk, politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo vanemkommunikatsiooniametnik. Ta tõdes, et enne kui ülekäigurada liigutama hakata, tuleb ilmselt tegelda selgitustööga, seda nii koolis kui ka kodudes. Vastav agitatsioon oleks seda asjakohasem, et viies ülekäiguraja praegusest kohast Tammsaare puiestee poole, tekib oht, et bussiga kooli sõitnud õpilased hakkavad omakorda lühemat teed otsima ja vääriti käituma.

Ehk tulemuseks oleks „nokk kinni, saba lahti“ lahendus.

„Pärnu konstaablijaoskond on seda meelt, et trahvimisega kirjeldatud olukorda turvalisemaks ei muuda, ja selles piirkonnas liiklusohutuse tagamisel nähakse kohta politsei, linnavalitsuse ja kooli koostööks,” märkis Kukk. „Oluline on eelkõige sihtgrupini – õpilasteni – jõudmine. Üks esimestest ja lihtsatest võimalustest on see, kui õpetaja või treener tunni lõppedes meelde tuletab, et sõiduteed ületataks selleks ettenähtud kohas – ei tohi oma elu mõtlematu käitumisega ohtu seada.”

Samuti on enne ülekäiguraja teise kohta nihutamist vaja igakülgselt põhjendatud arusaama, kas see on üldse otstarbekas.

Ehk kas sporditunnist tulevate õpilaste arv on näiteks suurem kui hommikul kooli tulles ja pärast tundide lõppu praegusest kohast teed ületavate õpilaste arv?

Kas üldise liiklusohutuse seisukohalt on otstarbekas säilitada ristmikul kõnniteelt otsejoones kulgev ülekäigurada või oleks mõistlikum viia see teise kohta?

Kui need ja veel hulk teisigi küsimusi saavad vastuse, alles siis võib liikluskorralduse muutmine Mai tänaval tulla kõne alla.

Ehk aitab tõke

Jaak Saard, maanteeameti lääne regiooni liikluskorralduse osakonna juhataja, oli seda meelt, et uue ülekäiguraja rajamine kõnealusesse kohta ei oleks just kõige mõistlikum lahendus, sest kaks sama hästi kui kõrvuti asetsevat märgistatud tänavaületamiskohta oleks liiast mis liiast.

„See võib tekitada rahulolematust sõidukijuhtide seas, kes peaksid lühikesel teelõigul mitmel korral aeglustama või lausa peatuma ja siis jälle kiirendama,” tõdes Saard. „Samuti paikneks rajatav ülekäigurada liialt lähedal Tammsaare puiestee foorreguleerimisega ristmikule ja võiks mõjutada liiklust ristmikul tipptunnil.”

Küll võiks Saardigi arvates tulla probleemi lahendusena kõne alla Mai tänava äärde jalakäijate piirde paigaldamine, mis takistaks õpilasi sel tänavalõigul ületamast teed väljaspool ülekäigurada.