Kajar Lember: Rahvakogu pakub usku ja lootust

Kajar Lember. Foto: Erakogu

Valitsejate arrogantne käitumine ja erakondade rahastamisega seotud mured andsid viimasele poliitika-aastale tooni. Läinud aastal alanud diskussioon sai laiema ühiskondliku kõla kindlasti seetõttugi, et skandaalide keskmes on peaministripartei.

Sotsiaaldemokraadid on viimastel aastatel järjekindlalt rõhutanud, et seni, kuni on üleval kahtlused erakondade rahastamise ja valimiskulutuste osas, pole loota, et inimeste usaldus erakondade ja riigikogu vastu tõuseks. Eesti ühiskond ei muutu avatumaks ja läbipaistvamaks enne, kui rahastamist ja valimiskampaaniaid puudutavad reeglid on ümber tehtud.

Valitsejate ülbe suhtumine

Osa poliitikuid on leidnud, et meil on demokraatiaga kõik hästi ja juba käivitunud avalikud arutelud on vaid välise vormi küsimus, mille tulemusel ei juhtu midagi sisulist. Need väited ei vasta kindlasti tõele. Valitsejate ülbe suhtumine sisulistesse ettepanekutesse ja teistsuguste arvamuste ignoreerimine ongi toonud kaasa muutuste ootuse.

Kui keegi pakub näiteks majanduse valdkonnas välja ideid, mis ei haaku valitsuse juhtpartei kivistunud lähenemisega, tembeldatakse need kohe ebapädevateks või suisa riigivastasteks.

Poliitika on avalik asi ja kui liiga pikalt oma toolidele kinni jäänud tegelased sellega leppida ei suuda, on vaja neil vahepeal puhata. Eriti halekoomiliseks läheb olukord siis, kui vastavat ettepanekut pareeritakse sõnavõtuga, et meid ei suudagi keegi asendada, sest kellelgi teisel lihtsalt ei ole sellist pädevust.

Ehk kuulutatakse vaid ühte tõde ja ideoloogiat ning välditakse või püütakse naeruvääristada teisi arvamusi. Valitsuserakonnad võiksid lõpuks aru saada, et ühiskonnas tuure koguv rahvakogu protsess on sellesama ülbuse tulemus. Mulle tundub, et nüüd on jõudmas riigikogussegi arusaam, et muudatusi on tõesti vaja.

Sotsiaaldemokraadid on sellest rongist jooksnud pisut kiiremini. Eelmise aasta novembris algatasime riigikogu valimisseaduse ja erakonnaseaduse muudatused, et lihtsustada märgatavalt uute jõudude poliitikasse tulekut ja suurendada valijate tahet riigikogu koosseisu kujunemisel.

Eelnõu teeb uustulnukatele lihtsamaks nii erakonna registreerimise kui oma nimekirjaga valimistel kandideerimise. Peale erakonna moodustamiseks vajalike inimeste arvu vähendamise tahame seadustada, et vastne erakond oleks nelja aasta jooksul vabastatud valimiskautsjoni maksmisest, ja alandada valimiskünnise neljale protsendile.

Eelnõu vastuvõtmisel muutuks erakondade riigieelarvest rahastamine õiglasemaks ja seda just väiksemate ning parlamendiväliste erakondade suunas. Meie ettepanek on muuta erakondade rahastamispõhimõtted nii, et pool toetusest jaguneks võrdselt kõigi künnise ületanud erakondade vahel ja pool toetusest jagatakse kõigi valimistel osalenud erakondade vahel vastavalt saadud häälte arvule.

Valijate soov

Väga oluline on, et riigikogu koosseisu kujunemisel saaks ainumääravaks valijate soov, milleks on vaja muuta üleriigilised nimekirjad avatuks, mis tähendab, et kandidaadid reastuksid ümber vastavalt oma ringkonnas antud häälte arvust saadud protsendile.

Me ei tagane ettepanekust vähendada valimiskampaania mahtusid. Arutada võiks, kas teha seda reklaamimahtude või konkreetse rahalise ülempiiri kehtestamise kaudu. Sisuliselt on see ainus võimalus kärpida valimiste eel naeratavate plakatite osakaalu ja tõsta sisuliste poliitvaidluste rolli.

Veel on sotsiaaldemokraadid andnud parlamendi menetlusse eelnõu, et riigikogu avatumaks teha. Tahame kaasata tunnustatud kodanikeühendused senisest paremini riigikogu komisjonide töösse. Ühtlasi näeme, et vabaühendustest võiksid saada parlamendi komisjonide pidevad koostööpartnerid.

Teisisõnu on riigikogul tahtmise korral demokraatia edendamiseks tööd kuhjaga. Aga kui seda tahet ei ole, ei liiguta mägesid ka jääkeldrist alanud sula. Usun siiski, et seekord ei ole teistel erakondadel võimalik rongist maha jääda. Olen lootusrikas, et keskkonnas rahvakogu.ee avaldavad paljud inimesed oma arvamust ega vaata passiivselt pealt, mis meie oma riigis sünnib.

Mida rohkem on seal toetust leidnud häid mõtteid, seda suurem on tõenäosus, et need leiavad tee seadusemuudatustesse. Hoo sisse saanud avatud arutelus tuleb aktiivselt kaasa lüüa, oma arvamus välja öelda ja demokraatia arendamises kaasa rääkida.