Roheline tuli repressioonidele

Andres Herkel
, riigikogu liige (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aserbaidžaani iseseisvus on aseri rahva jõukus. Heydar Äliyev.
Aserbaidžaani iseseisvus on aseri rahva jõukus. Heydar Äliyev. Foto: Reuters

Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee talvesessioonil kõrbes 23. jaanuaril Aserbaidžaani poliitvange puudutav raport, mis lükati tagasi häältega 125 : 79. Nn kaaviaripoliitika võit. Tegemist oli enneolematult võimsa saadikute mõjutamise operatsiooniga, mis kandis vilja peaaegu kõikjal, välja arvatud Saksamaal ning Balti- ja Põhjamaades.

Eelmine niisama vinge operatsioon korraldati möödunud sügisel poliitvangi definitsiooni puudutava resolutsiooni põhjalaskmiseks. Toona see siiski napilt ebaõnnestus ja assamblee leidis, et poliitvangide teemaga tuleb parlamentaarsel tasandil tegelda.

Seekordse raporti läbikukkumisel oli oma osa ehk sellelgi, et samal ajal oli päevakorras Aserbaidžaani kohta käiva monitooringuraporti vastuvõtmine. Seegi oli küllalt kriitiline ja sestap oli inimestel võimalik lepitada iseennast mõttega, et ehk on ühest kriitilisest raportist küll.

Ka vastu võtmata jäänuna võib poliitvangide raporti positiivseks mõjuks pidada seda, et detsembris hulk vange vabastati. Pealegi andis see nn president Äliyevi sõprade klubile lisaargumendi resolutsiooni tagasilükkamiseks.

Paraku näib kõik vastassuunas liikuvat pärast seda, kui Aserbaidžaani võim saavutas Strasbourgis muljetavaldava võidu. Möödus vaid paar päeva ja 26. jaanuaril toimunud rahvakogunemisel Bakuus pidas võim kinni ligi 40 inimest.

Muljetavaldav ei ole üksnes kinnipeetute arv, vaid ka see, kes nende hulka kuuluvad. Eeskätt tuuakse esile neli nime: endine poliitvang, blogija ja noorsooaktivist Ämin Milli, rahvusvaheliselt tuntud inimõiguste kaitsja Mälahät Näsibova, väga tuntud uuriv ajakirjanik Hadija Ismailova ja inimõigustega tegelev jurist Intigam Älijev.

Kolme esimesega olen oma raportööriaegadel ja hiljemgi korduvalt kohtunud Bakuus, Strasbourgis ja mujal. Ämin Millit külastasin 2010. aasta veebruaris vanglas ja viimati kohtusime nädal aega tagasi. Tõenäoliselt olen kohtunud ka Intigam Älijeviga, kõiki lihtsalt ei mäleta.

Praegu on vara öelda, kui pikaks see kättemaks nendele osutub. Esimene mulje on kahjuks küll selline, et poliitvangide resolutsiooni läbikukkumist Strasbourgis võetakse Bakuus rohelise tulena uutele ja julmematele repressioonidele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles